Metsakultiveerimismaterjali vajadus sõltub metsauuendamise mahust, täpsemalt metsakultiveerimise osatähtsusest metsauuendamise võtete hulgas.
Muudatusettepanekute üldiseks eesmärgiks on vähendada Metsaseaduses ja Metsa majandamise eeskirjas fikseeritud piiranguid.
Ajavahemikul 2010 – 2013 arvele võetud kahjustatud metsaalade hulgas on pindalaliselt kõige suuremad tuuleheite ja tuulemurru kahjustused.
Vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel sõlmitud lepingule teostatakse erinevaid töid sealhulgas õhukvaliteedi mõõtmisi.
Käesolev aruanne sisaldab mahuküpsuse ja kasumiküpsusega seotud analüüse. Lisaks antakse lühiülevaade mõningatest metsa majandamise ja süsiniku sidumisega seotud välismaistest teadustöödest.
Puistupõhine metsanduse kavandamine tähendab puistute mitmekesisuse tegelikku arvestamist nii metsanduslike tegevuste kavandamisel kui ülevaadete koostamisel ja statistikas.
Reaalne olukord Eestis on selline, et aastal 1985 valitud kümnest geenireservimetsast (3500 ha) on vaid osa riigi omandis ja sellestki on olulisele osale kehtestatud erineva rangusega kaitserežiim.
Metsaseadus kehtestab omaniku kohustused metsa majandamisel, sh kohustuse jälgida metsa seisundit, kaitsta metsa kahjurite ja haiguste eest.
Linnudirektiiv sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks.
Välisõhu valdkonnas tehakse iga-aastastelt ülevaateid riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest ja nende suundumustest. Siit lehelt saab ülevaate õhusaasteainete heitkogustest Eestis.