Eestis määratleti väärtuslikud maastikud 2000. aastate alguses Väärtuslikud maastikud on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga alad, milles leidub nii kohalikku identiteeti määratlevaid elemente kui ka elupaiku mitmesugustele looma- ja taimeliikidele. Maastike väärtused võivad olla nii kultuurilis-ajaloolised, puhkemajanduslikud, esteetilised, identiteedilised kui ka looduslikud. Kultuurilis...

Maastik muutub pidevalt hoolimata sellest, kas see on looduslik või inimtekkeline Loodusmaastik kujuneb nelja peamise üksteisega tihedalt seotud komponendi – maa, vesi, õhumass ja elusloodus (taimed, loomad, seened) – mõjul, sisaldades sageli ka inimtekkelisi komponente (elektripostid, teed, hooned, põllud). Poollooduslike koosluste säilimiseks on inimese sekkumine hädavajalik, kuna...

Disainerrakke saab panna tootma näiteks olulisi ravimeid või biokütuseid Sünteetiline bioloogia on teadusharu, mis hõlmab rakkude modelleerimist ja pärilikkuseaine (DNA) kunstlikku sünteesimist. Selle käigus luuakse kunstlikult uusi eluvorme või kujundatakse ümber olemasolevaid rakkude käitumist ümber programmeerides ja rakkudele uusi soovitud omadusi andes [1]. Maailmas on mitmeid sünteetilise...

GMO-sid hakati looma, et muuta tootmist kiiresti ja täpselt suunatuna odavamaks ning toodete kvaliteeti paremaks GMO-d ja nende kasutusalad Geneetiliselt muundatud organismis (GMO) on selle organismi mingit omadust muudetud kaasaegsete biotehnoloogiliste meetodite abil. Esimene sel viisil saadud bakter loodi 1971. aastal USA-s. Esimesed geneetiliselt muundatud (GM) taimed loodi 1983. aastal...

Põlised taluaia taimed. Kuidas neid hoida? Aiapidamisest on saanud teadus ning teadmised ja oskused, kuidas endale süüa kasvatada, on säilinud vähestel. Õnneks on terve hulk vanaemasid, kes aastast aastasse on kogunud köögiviljade seemneid ja nii on säilinud paljud põlised taluaias kasvatatud taimed. Eestis saab aianduse alguseks pidada 19. sajandi algust , kui kaotati pärisorjus ja eesti...

Suurem geneetiline varieeruvus võimaldab populatsioonil paremini kohaneda keskkonnas toimuvate muutustega Geneetiline mitmekesisus on pärilikkuseaine (geenide) mitmekesisus. Tavaliselt peetakse silmas liigisisesest või populatsiooni sisest geneetilisest mitmekesisust ehk genofondi. Geneetiline mitmekesisus on loodusele määrava tähtsusega. Suurem geneetiline varieeruvus võimaldab populatsioonil...

Eestis katavad sood praegu ligikaudu 6% ja turbaalad (kunagised sood) veel lisaks umbes 16% maismaast Soo tüübid Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos on turbakiht õhuke ja taimed saavad oma toitained põhjaveest. Madalsoo taimestik on üldjuhul liigirikas ja lopsakas, sest taimed ulatuvad põhjaveeni. Tänapäevaks on enamik madalsoid kuivendatud ning muudetud valdavalt põllumaaks. Siirdesoo...

Suurim ohutegur Eesti sooelustikule on varasema kuivenduse mõju Eripärased keskkonnatingimused loovad soodes sobiva elupaiga paljudele erinevatele liikidele. Eesti soodes kasvab 280 soontaime- ja 153 samblaliiki. Enamik taimeliikidest (230) madalsoodes, 103 liiki siirdesoodes ning 45 liiki rabades. Eesti soodes elab üle 300 ämblikuliigi, üle 1600 putukaliigi, enam kui 200 linnuliiki, 11...

Mobiilirakenduse Loodusvaatluste Nutirakendus iOS platvormi ligipääsetavuse teatis Loodusvaatluste Nutirakendus kuulub Keskkonnaagentuurileja me soovime, et mobiilirakenduse iOS versioon 1.0.13 on vastavuses avaliku teabe seaduse §32 alusel kehtestatud ligipääsetavusnõuetega. Mobiilirakendus on tellitud jaanuaris 2021, mil viidatud seaduse §32 ei kohaldunud veel avaliku sektori mobiilirakendustele...