Keskkonnaagentuuri EstModeli Suve-eri rakendusest on alates maist võimalik uurida kokku 53 hüdromeetriajaama jõgede keskmiseid voolukiiruseid.

Aasta alguses valminud uuringu kohaselt aitab Vana-Koiola järve seisundit parandada järve valgalal põllumajandusliku maa vähendamine või seal väetiste kasutamise piiramine. Lisaks tuleb Vana-Koiola hooldekodu reoveepuhasti töö ümber korraldada nii, et heitvett enam järve ei suunata.

Alates tänasest võib jälgida Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest üheksa kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.

Tänavu kevadel möödub sajand Peipsi suurimast üleujutusest.

Kliimaministeerium tuletab ettevõtjatele meelde, et keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise hoopis kohustusega panustada keskkonnakaitsesse, seda juhul kui nende tegevuste tulemustel väheneb keskkonna saastamine vähemalt 15%.

Peamiste saasteainete kontekstis räägime lämmastikdioksiididest, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peentest osakestest. Esimesed kolm on peaasjalikult hapestuvad saasteained, põhjustades happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikdioksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad...

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.

Iga-aastane tänavate kevadpuhastus on hädavajalik, kuid see on tulemuslik vaid siis, kui kasutatakse õigeid võtteid. Tänavapuhastuses on oluline järgida elanike tervise ja keskkonnakaitse vaatest olulisi põhimõtteid.

2023. aasta hüdroloogilises aastaraamatus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast ja toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused.

Peatselt on vee-ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel ning maakondlikel omavalitsusliitudel võimalik taotleda toetust, et vähendada võimalike üleujutuste kahjulikke tagajärgi. Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas määruse, millega toetatakse üleujutusohu riskipiirkondi seitsme miljoni euroga.