RMK populaarseim looduskaamera edastab otsepilti hirvede söödaplatsilt
Saaremaa Tehumardi metsadesse üles seatud kaamera näitab ka sel hooajal hirvede tegemisi söödaplatsil. Huvilistel on võimalik näha vahetut looduspilti juba 12. hooaega.
Saaremaa Tehumardi metsadesse üles seatud kaamera näitab ka sel hooajal hirvede tegemisi söödaplatsil. Huvilistel on võimalik näha vahetut looduspilti juba 12. hooaega.
Mais ja juunis kutsume Sind saama osa pärandniitude majandajate argielust - neljal nädalavahetusel avavad oma koduväravad talumajapidamised, et tutvustada oma niitude mitmekesisust, pärandtõuge ning taastamis- ja hooldustöid.
Täna, emadepäeval tähistame ühtlasi ka looduskaitsepäeva ning looduskaitsekuu algust. Looduskaitsekuu teema sel aastal on „Elurikas maaelu“.
Riigimetsa Majandamise Keskuse tööd ja tegemised riigimetsa kasvatamise, looduse kaitsmise ja looduskülastusvõimaluste arendamise kohta 2024. aastal on koondatud kompaktselt trükisesse „Faktid ja numbrid“.
14. mail kell 13-15 toimub infopäev, kus seekord räägitakse millest koosneb vete seisundi hinnang – kust tulevad andmed, kes hindab ja kus näeb tulemusi.
Aprilli keskel toimus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtrühma visiit Saaremaale, kus tutvuti elurikkuse toetusmeetme praktiliste tegevustega alates ulukiseirest ja soo taastamisest kuni kahepaiksete loenduse ja liigikaitse projektideni. Kohapealne koostöö lõi väärtusliku võimaluse jagada kogemusi, õppida kolleegidelt ning ühiselt mõtestada tuleviku sihte teaduspõhise looduskaitse tugevdamiseks...
Keskkonnaamet maksab välja üle 400 tuhande euro hüvitisi majapidamistele, kus eelmisel aastal kiskjad kahju tekitasid või kus tehti kulutusi kiskjakahjude ennetusmeetmete rakendamiseks. Hüvitise taotlejate hulk on võrreldes varasemaga jäänud samaks. Rekordsummas kompenseeriti kulutusi ennetusmeetmetele.
„2024. aasta seirearuande põhjal võib öelda, et aasta oli mitmekesine, järskude ilmamuutustega ja ettearvamatu,“ võtab aasta kokku metsaosakonna juhtivspetsialist Vladislav Apuhtin. „Huvitav oli sel aastal metsa mullaveeseire. Nimelt ei ole 26 aasta jooksul kordagi olnud sellist perioodi, kus saaks võtta mullavee proove märtsi lõpust novembri lõpuni. Tavapäraselt on Eestis veel märtsis maa...
Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud metssigade, mäkrade, metskurvitsate ja hanede arv. Kordades vähem kütiti metskitsi ning langes ka kütitud põtrade, rebaste, nugiste ja kährikkoerte arv. Kokku kütiti möödunud hooajal 61 109 jahiulukit, mis on üle 5 500 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.
Kliimaministeeriumi eestvedamisel käivitati 2024. aasta aprillis Digimetsade projekt, mille eesmärk on suurendada metsandusandmete usaldusväärsust, kvaliteeti ja kättesaadavust. Kliimaministeerium on koos allasutustega teinud aasta jooksul mitmeid algatusi metsandusandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning töö jätkub.