Metsade elurikkuse säilimine ehk võime toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilise sidususe tagamist Eesti metsades elab ligikaudu 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni [1] . Kõige rohkem on putukaid (hinnanguliselt ca 10 000), seeni on meil metsas 2000-2500 liiki ja ämblikulaadseid kuni 1000 liiki. Inimesele kõige nähtavamad metsaliigid on...

Soo on olnud pelgupaik, kuhu mindi sõdade, haiguste või teiste inimeste eest pakku Sood ja rabad on olnud vanade eestlaste igapäevase elu osa, saades sellega lahutamatuks osaks ka kultuurist. Soo on olnud pelgupaik, kuhu mindi sõdade, haiguste või teiste inimeste eest pakku – seda rolli täitsid sood Teise maailmasõja ajal, kui sinna peitusid metsavennad. Alati on soost saanud marju, turvast, heina...

Turvast kaevandatakse praegu Eestis ligikaudu 184 ruutkilomeetril Eesti turbaalade pindala on Euroopas kolmandal kohal pärast Soomet ja Rootsit. Eestis on ligi 22% riigist kaetud turbaaladega ning enamikul nendest aladest on turbakihtide paksus suurem kui 30 cm. Maapõueseaduses jaotatakse maavarad (ka turvas) kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks varuks. Turbavaru on passiivne...

Sulgedes soode kuivenduskraavid, saame taastada nende loodusliku veereziimi ja sookooslus hakkab tasahilju taastuma Kui looduslikus soos turvas ladestub, siis kuivendatud soodes on see protsess olulisel määral aeglustunud või lausa peatunud. See toob kaasa soo muutumise süsiniku sidujast süsiniku emiteerijaks (atmosfääri paiskajaks) ning negatiivsed mõjud sookooslusele ja –liikidele. Sajandeid...

Eestis katavad sood praegu ligikaudu 6% ja turbaalad (kunagised sood) veel lisaks umbes 16% maismaast Soo tüübid Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos on turbakiht õhuke ja taimed saavad oma toitained põhjaveest. Madalsoo taimestik on üldjuhul liigirikas ja lopsakas, sest taimed ulatuvad põhjaveeni. Tänapäevaks on enamik madalsoid kuivendatud ning muudetud valdavalt põllumaaks. Siirdesoo...

Suurim ohutegur Eesti sooelustikule on varasema kuivenduse mõju Eripärased keskkonnatingimused loovad soodes sobiva elupaiga paljudele erinevatele liikidele. Eesti soodes kasvab 280 soontaime- ja 153 samblaliiki. Enamik taimeliikidest (230) madalsoodes, 103 liiki siirdesoodes ning 45 liiki rabades. Eesti soodes elab üle 300 ämblikuliigi, üle 1600 putukaliigi, enam kui 200 linnuliiki, 11...