Uus seadus: kellel tekib kohustus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda, kellel läheb purgimine odavamaks?

15. detsembrist kuni 10. jaanuarini ootame tagasisidet uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele. Soovime uuendatud meetmekavas plaanitu abil parandada Eesti mereala seisundit ja vähendada inimmõju ulatust merekeskkonnale.

Valitsus otsustas 15. detsembril eraldada ligi 800 000 eurot Ühtekuuluvusfondi toetust eraisikute vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrku. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab taotlusvooru jaanuarikuu jooksul.

Eestis hakatakse üleujutuste leevenduseks arendama sadeveesüsteeme. Selleks annab Euroopa Liit ligi 25 miljonit eurot toetust.

Keskkonnaportaali kaardirakendusse on lisatud uus kaardikiht, mis annab ülevaate asulates veeteenust osutavatest ettevõtetest ja nende teeninduspiirkondadest.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.

Iga-aastane tänavate kevadpuhastus on hädavajalik, kuid see on tulemuslik vaid siis, kui kasutatakse õigeid võtteid. Tänavapuhastuses on oluline järgida elanike tervise ja keskkonnakaitse vaatest olulisi põhimõtteid.

2023. aasta hüdroloogilises aastaraamatus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast ja toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused.

Peatselt on vee-ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel ning maakondlikel omavalitsusliitudel võimalik taotleda toetust, et vähendada võimalike üleujutuste kahjulikke tagajärgi. Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas määruse, millega toetatakse üleujutusohu riskipiirkondi seitsme miljoni euroga.