Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Räägime lendorava olukorrast Eestis ja Soomes, tutvustame tulemusi ning arutame liigikaitse tuleviku üle. Lendorava LIFE projekti tegevusi kokkuvõttev seminar toimub 17. oktoobril Mäetaguse mõisa ballisaalis (Pargi 2, Mäetaguse alevik).

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastas kokku viit projekti, mis viiakse ellu Keenias, Tansaanias, Moldovas, Gruusias ja Armeenias kokku üle 800 000 euroga. Projektid aitavad arenguriikides kasutusele võtta uudseid reoveepuhastuslahendusi, ennetada metsatulekahjusid, edendada taastavat põllumajandust ning tõsta teadlikkust energiatõhususest ja taastuvenergia kasutamisest.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.

Keskkonnaagentuuri uuelt töölaualt nähtub, et kaitstavatel aladel on enim merealasid ning maismaal erinevatest kõlvikutüüpidest metsa ja rabasid.

RMK teadusnõukogu ootab kuni 31. oktoobrini rahastustaotlusi säästvat metsandust edendavate rakendusuuringute läbiviimiseks Eestis.

Kliimaminister allkirjastas jahipidamisõiguse tasu suurust ja selle maksmise viise reguleeriva määruse muudatuse.

Eesti otsustas toetada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel kohtumisel seisukohta, et Berni konventsiooni kohtumisel tehakse ühine EL ettepanek leevendada hundi kaitsestaatust. Põhjuseks mitmete EL riikide mure, et huntide arvu tõusuga käib kaasas ka hundi tekitatud kahjude kasv ja seetõttu on tekkinud vajadus anda riikidele erisusi hundipopulatsioonide arvukuse reguleerimiseks. Eesti huntide...

Umbusi jõkke jõudis 2022. aasta suvel tänu tugevatele vihmasadudele reostunud vesi, mis oli pärit Pajusi farmi silohoidlast. Hukkus tuhandeid kalu ja teisi veeorganisme. Tänaseks on reostuse tekitaja poolt jõe heastamistööd lõpule viidud ja jõeelustiku seisund seetõttu paranenud.