Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.

Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2024. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused. Antakse ka ülevaade seirevõrgu hetkeseisust, rekorditest ja tähtsamatest aastat iseloomustanud sündmustest.

Meteoroloogia aastaraamat 2023. aasta kohta.

2023. aasta kujunes keskmisest ligi 10% veerohkemaks .Hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Keskkonnaagentuur võtab osa 30 päeva kaardi väljakutsest (#30DayMapChallenge) ning novembrikuus avaldatakse Keskkonnaportaalis iga päev uus kaart, mis on koostatud keskkonnaandmeid ja kaarte armastavate Keskkonnaagentuuri spetsialistide ning Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse kolleegide poolt.

Loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.

Eesti riikliku keskkonnaseire aruandluse põhjal tehakse iga-aastaselt kokkuvõtteid seiretulemustest. Nende väljaannete ja ülevaadetega esitatakse keskkonnaseisundit ja selle muutusi iseloomustavaid andmeid ja suundumusi ning mõtestatakse nende põhjuseid.

Tegemist on 15. väljaandega aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest seirevõrgust, meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne. Samuti ei puudu seegi kord kokkuvõte möödunud aasta ilmast ja ilmaelust maailmas ning rahvusvahelisest koostööst meteoroloogia vallas.

Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C keskmisest soojem (1991-2020 keskmine on 7,0 °C). Alates 1922. aastast on sügis veel soojem olnud viiel aastal.

Eesti maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede (ökosüsteemiteenuste) üleriigilised ruumiandmed.