LIFE projekti urbanLIFEcircles seminar: Vee teed linnas
Üritusele ootame kõiki, kes tegelevad planeerimise või veesüsteemidega ja tahavad looduspõhiste lahendustega tuttavamaks saada.
Üritusele ootame kõiki, kes tegelevad planeerimise või veesüsteemidega ja tahavad looduspõhiste lahendustega tuttavamaks saada.
Kliimamuutuste vähendamiseks ja selle tagajärgedega hakkama saamiseks peame tegema mõningaid muudatusi oma elukorralduses. Kõigi osapoolte vajadustega arvestamiseks on kliimaseaduse loomisel käima lükatud üks Eesti seadusloome ajaloo suurimaid kaasamisprotsesse, kus saab kaasa rääkida iga Eestimaa inimene.
KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu: senise üksikute säilikpuude jätmise valdava praktika asemel võiksime enam jätta metsa ökosaari, et raie mõju ümbritsevale keskkonnale oleks võimalikult väike.
Metsaomanik saab oma metsas üraskikahjustusi vähendada ja ennetada jälgides oma metsa olukorda. Kuuse-kooreüraski hooaja alguseni on küll veel mõned kuud, kuid just nüüd on paras aeg metsaomanikel oma metsas ringi vaadata pilguga, kas sealt ehk ka miskit üraskile meelepärast on leidunud.
Metsaomanik saab oma metsas üraskikahjustusi vähendada ja ennetada jälgides oma metsa olukorda. Kuuse-kooreüraski hooaja alguseni on küll veel mõned kuud, kuid just nüüd on paras aeg metsaomanikel oma metsas ringi vaadata pilguga, kas sealt ehk ka miskit üraskile meelepärast on leidunud.
Metsaomanik saab oma metsas üraskikahjustusi vähendada ja ennetada jälgides oma metsa olukorda. Kuuse-kooreüraski hooaja alguseni on küll veel mõned kuud, kuid just nüüd on paras aeg metsaomanikel oma metsas ringi vaadata pilguga, kas sealt ehk ka miskit üraskile meelepärast on leidunud.
Lihtsam on süüdistada inimest valetamises, keerulisem on teha tegelikud asjaolud selgeks. On lugeja otsustada, kas Saarnakile ja Hiiumaale oleks kasulikum ajutine lahendus või pika vaatega tehtud otsus, mis võtab arvesse kõigi osapoolte huvisid.
KMH programmi avalik arutelu toimub 26.03.2024 kell 18 Ulila Keskuses (Pargi 1, Ulila, Elva vald)
Veebruariga sai läbi viimane meteoroloogiline talvekuu ja aeg on teha ülevaade. Enamikus kohtades Eestis algas talv 14.–25. novembril, Edela-Eestis ja siin-seal saartel ajavahemikus 22. detsember– 3. jaanuar. Klimaatiline päristalv algab püsiva lumikattega, millega kaasneb külmailmade sagenemine.
Veebruariga sai läbi viimane meteoroloogiline talvekuu ja aeg on teha ülevaade. Enamikus kohtades Eestis algas talv 14.–25. novembril, Edela-Eestis ja siin-seal saartel ajavahemikus 22. detsember– 3. jaanuar. Klimaatiline päristalv algab püsiva lumikattega, millega kaasneb külmailmade sagenemine.