Kuigi viimastel aastatel harjusid inimesed endisel Sindi paisualal kala püüdma, on nüüd püük kalade kaitseks seal aastaringselt keelatud.

Keskkonnaameti uut tiivikliugurit on plaanis kasutama hakata peamiselt Pärnumaal, sest seal on nii tavapärase rannakalanduse kui jääaluse kalapüügi mahud kõige suuremad. Pärnu kandis loob tiivikliugur tegelikult uue võimaluse keeruliste jääolude korral ka abivajavaid inimesi ilma helikopterita päästma minna.

Keskkonnaameti üheks eesmärgiks on õiguskuulekuse tagamine keskkonnavaldkonnas ja olukorrateadlik loastamine, et säilitada ja parandada keskkonnaseisundit. Antud lepingust on nende eesmärkide saavutamisel abi.

Seoses saabuva riigipühaga on 6. aprillil Keskkonnaameti infotelefon 662 5999 avatud kuni 13.00 ja 7. aprillil on infotelefon suletud. Teate koos kontaktandmetega saate jätta automaatvastajale.

Keskkonnaameti järelevalve kontrollib iga-aastaselt laevakütuste nõuetele vastavust, kütuses ei tohi mh olla ka liiga suur väävlisisaldus. Suure väävlisisaldusega laevakütuse põletamise tõttu tekkiv heide saastab õhku vääveldioksiidi ja tahkete osakestega, mis kahjustavad inimeste tervist ja keskkonda ning tekitavad happevihma. Uue kaasaskantava väävlianalüsaatoriga on kütusest proovide võtmine...

Keskkonnaamet alustas 2022. aasta suvel Umbusi jõe reostusjuhtumi uurimiseks nii kriminaalmenetlust kui haldusmenetlust keskkonnavastutuse seaduse järgi. Prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse, Keskkonnaamet valmistab aga aktsiaseltsile Pajusi ABF ette nõudeid, mille alusel keskkonnale tekitatud kahju leevendada.

Värsked vaatlused näitavad, et saabunud on õige aeg kuuse-kooreüraskite asustatud püünispuud metsast välja vedada. Kui püünispuid välja vedada ei saa, tuleks need kindlasti koorida ja koor hävitada või maha matta.

Keskkonnaportaali kaardirakendusse on lisatud uus kaardikiht, mis annab ülevaate asulates veeteenust osutavatest ettevõtetest ja nende teeninduspiirkondadest.

Põllumuldade seire eesmärgiks on muldades toimuvate erinevate bioloogiliste, füüsikaliste, agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste pikaajaline jälgimine. Mullaomaduste muutumine toimub väga aeglaselt ja pikaajalise perioodi jooksul. Seetõttu on oluline seirata samasid põllumuldasid pika aja jooksul, et märgata muutusi mullaprotsessides, mille põhjal teha hinnanguid.

Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31% protsendini. 2022. aasta raiemahu eksperdihinnang on 11,4 miljonit m3, püsides riigimetsas eelmise aasta tasemel.