Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad.
Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, et saada huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kliimaminister Kristen Michali hinnangul on tegu majanduse ja looduse valikuid puudutava valdkonna põhilise seadusega, mille eesmärk...
Jäätmed pole prügi, vaid ressurss, millest saab valmistada uusi või samaväärseid asju. Kuid see on võimalik vaid siis, kui jäätmed on liigi kaupa eraldatud. Andes oma panuse liigiti kogumisse, hoiad keskkonda, säästad raha prügiveolt ning mõjutad ka teatud toodete hinda tulevikus.
KIKi juhataja Andrus Treier kirjutab 19. septembril ERR arvamusportaalis, et arvestades maailma suundumusi ja juba algatatud projekte on üheselt selge, et maailm läheb taastuvenergeetikale üle. Tegemist on mastaapse jõupingutusega, kus arusaadavalt tõstatub mitmesuguseid küsimusi - kas oleme üleminekuks tehniliselt ja majanduslikult valmis, kas meil on vajalikud materjaliressursid ning kas suudame...
Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni. Tuumajaama rajamise otsust veel ei ole, selle otsuse langetab Riigikogu ja teadmistepõhise otsuse langetamiseks on Kliimaministeeriumi eestvõttel tegutsev tuumaenergia töörühm tellinud mitmeid analüüse.
KIK rahastas ligi 360 000 euroga 35 projekti, mis suurendavad 1.-12. klasside õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast. Projektid aitavad tutvustada õpilastele ja kooliperele rohetehnoloogia valdkonda, selle seost kliimamuutustega ning panustavad ka keskkonnahoidu.
KIKi roheinnovatsiooni eksperdid Laura Gredzens ja Anni Raie arutlevad 12.09 Äripäevas, milline on täna Eesti roheidude ärikeskkond, et maailmapäästvad uued tehnoloogiad ja lahendused saaksid sündida. Samuti, kuidas toetame seda riigi poolt?
Kliimaministeerium teeb ettepaneku lisada maapõueseadusesse üleminekusäte, et viia 2001. aastast muutumatuna püsinud riigimaade kaevandamiseks kasutamise tasu järk-järgult kooskõlla maade muutunud väärtusega. Vähendamaks hinnatõususurvet lõpptarbijatele ning ettevõtluse kohanemiseks 2024. aastast hüppeliselt tõusva maa kasutustasuga, on üleminekuajaks kaheksa aastat.
Eile võttis ÜRO Peaassamblee vastu Eesti esitatud resolutsiooni, millega kuulutatakse 20. september ÜRO kalendris maailmakoristuspäevaks. Eestist alguse saanud maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day eestvedajaks on Let’s Do It World MTÜ. Praeguseks on tegu maailma suurima kodanikualgatusega, mille juured ulatuvad 2008. aastasse, mil Eestis toimus esimene „Teeme Ära!“ koristuspäev. Alates 2018...