Täna, 7. september on rahvusvaheline puhta õhu päev. Päeva eesmärk on rõhutada õhukvaliteedi parandamise ja inimeste tervise kaitsmise vajadust.

Igal aastal kogume ettevõtetelt jäätmearuandluse infot. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) külastuskeskused kutsuvad kõiki huvilisi seenetarkust õppima. Septembris-oktoobris toimub üle Eesti seenenäituseid ja ühiseid seeneretki, kus metsaandide määramisel tulevad appi mükoloogid.

Esmaspäeval, 4. septembril võetud veeproovid näitasid, et Kuressaare ühisveevärki toitvate puurkaevude vesi on saastunud. Tõllil asuvate puurkaevude veest leiti nii E.Coli kui ka coli-laadseid baktereid. Reostuse põhjuse väljaselgitamiseks tehakse põhjalikumad veeanalüüsid.

Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks.

Tänasest, 4. septembrist saab KIKist taotleda toetust erinevatele looduskaitse tegevustele. Looduskaitse programmi taotlusvooru eelarve on 962 100 eurot, mis jaguneb kolme alamprogrammi vahel.

Kliimaministeeriumi juhitud keskkonnaprojekti „Virumaa veed puhtaks“ raames puhastatakse Pahnimäe endise asfaltbetoonitehase territooriumil 400 kuupmeetrit reostunud pinnast tootmisjääkidest, mis ohustavad sealset põhjavett. Puhastustöödega alustatakse augustis ning need kestavad 14 kuud.

Selle nädala teisipäeva ööl vastu kolmapäeva pääses Võrumaa loomapargis elanud poegadega emakaru oma puurist välja. Ärritunud karu muutus agressiivseks ning omanikul tuli ta enese ja oma vara kaitseks hukata. Tõenäoliselt põhjustas õnnetu vahejuhtumi loomaparki tunginud metsik isakaru.

2023. aastal toimus kõre ehk juttselg-kärnkonna seire 19 seirealal, mis paiknesid Lääne, Pärnu, Harju ja Saare maakonnas. Sigimishooaeg oli seekord kahepaiksetele, sh kõrele, raske – külm kevad, pikk põuaperiood ja looduslikud vaenlased olid tõenäoliselt põhjuseks, miks nii mõneski kohas ei loendatud seekord ühtegi isendit.

Kuuse-kooreüraskite paljunemine ning levik sõltuvad ilmastikust ja muudest looduslikest teguritest. Igal aastal korraldab Keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida ning nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.