Sügisrändel peatuvad luiged nii rohumaadel, põldudel kui ka lahtedes. Vaatluste kogumine aitab jälgida nende arvukust ja rändekäitumist. Rändlindudena on luikede jaoks hädavajalik sobivate rändepeatuspaikade olemasolu rändeteekonnal, mistõttu on oluline koguda andmeid Eestis esinevate luikede peatuspaikade kohta, et säilitada sealseid luikedele sobilikke keskkonnatingimusi. Samuti võimaldab seire...

Kaitsealuste liikide loodusvaatluste jõudmine Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) on oluline osa Eesti looduskaitse ja seire süsteemist. Kaitsealuste liikide leiukohtadest teatamine aitab teadlastel ja looduskaitsjatel kaardistada liikide levikut ja seisundit, kaitsta elupaiku, planeerida kaitsemeetmeid ning mõista loodushoiuvajadust. Õigeaegne teavitamine võimaldab tõhusamalt planeerida kaitse- ja...

Ujurid on Eestis üsna vähe uuritud mardikate rühm, sest ujuritega tegelevaid eksperte on vähe. Puudu on olnud ka harrastajatele sobivatest ja lihtsatest määrajatest ning uurimismeetoditest. Ujurite vabatahtliku seire eesmärgiks on ujuriliikide leviku ja pikemas perspektiivis ka leviku muutuste jälgimine. Lisaks kaitsealuste liikide - laiujur ja lai-tõmmuujur - leviku täpsustamine. Ujurid on...

Kasetriibikuid nähakse looduses harva nende väikese suuruse ja varjatud eluviisi tõttu, mistõttu on iga vaatlus hindamatu teave. Pisiimetajate seiret tehakse tavaliselt augustist oktoobrini, mil nende arvukus ja tabamise edukus on kõige suurem. Samas III kaitsekategooriasse kuuluva kasetriibiku (Sicista betulina) aktiivsus ja liikuvus on sel perioodil juba suhteliselt madal, kuna nad on selleks...

Anna teada, kui märkad kevadisel põllul või rohumaal peatuvaid hanesid ja laglesid! Kevadeti võib märgata põldudel ja rohumaadel peatumas ning toitumas suuri hane- ja lagleparvi, kus korraga võib olla esindatud mitmeid erinevaid liike. Iga-aastased vabatahtlikud vaatlused aitavad täiendada riiklikku seiret ning piisavalt suure valimi korral saame välja selgitada liikide erisuse ja jaotumise ruumis...

Ilmselt on paljud meist märganud, et kohtades, kus vanasti kasvas palju kullerkuppe, on järel vaid üksikud puhmad või puudub kullerkupp sootuks. Keskkonnaagentuur kutsub üles kaardistama kullerkuppe, et saada infot, kui suured on säilinud populatsioonid ja võib-olla jõuame üheskoos lähemale arusaamale, miks kullerkuppude levik ja arvukus näib kahanevat. Igaüks saab panustada kullerkuppude...

29. jaanuaril 2025 algas yin puumao aasta. Hiinlased peavad madu hea õnne kuulutajaks, sest salapärane madu on seotud saladuste, suurte teadmistega ja nende targa kasutamisega. Keskkonnaagentuur kutsub maoaastal roomajaid kaardistama. Eesmärgiks on roomajate leviku ja pikemas perspektiivis ka leviku muutuste ning arvukuse jälgimine. Lume sulades ja soojemate ilmade saabudes väljuvad roomajad oma...

Juba kolmanda aastat ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Miks osaleda? Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse ja selle hea käekäigu tagamisse. Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärkideks on...

Eesti Terioloogia Selts on valinud 2025. aasta loomaks põdra ( Alces alces). Põdra aasta raames soovib Keskkonnaagentuur kaasata vabatahtlikke, et kaardistada põtrade liikumisradasid ja elupaiku asulates ning nende lähiümbruses. Toimiv, sidus rohevõrgustik aitab põtradel koos inimestega võimalikult ohutult samas keskkonnas elada, seetõttu on just asulates ja nende lähiümbruses eriti oluline...