Tänane veepäev kutsub üles kiirelt tegutsema
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Tänane veepäev kutsub riike üles veeprobleemide lahendamiseks kiiremalt tegutsema.
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Tänane veepäev kutsub riike üles veeprobleemide lahendamiseks kiiremalt tegutsema.
Igal aastal märtsis tähistame koos Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) päeva, mil jõustus WMO asutamise konventsioon. Sellel aastal peame auväärset 150. aasta juubelit.
21. märtsil tähistame ülemaailmset geodeetide päeva. Sel puhul on sobiv meenutada Maa-ameti ja Läti Ruumiandmete Informatsiooni Agentuuri koostöös toimunud Eesti-Läti piiriala koordinaatide ja kõrguste ühtlustamise projekti. Kahe riigi koordinaat- ja kõrgussüsteemide ühtlustamine on võrdlemisi haruldane töö, mille tulemused jäävad kasutusse mitme inimpõlve jaoks.
Koroonaajal järsult populaarsust kogunud riigimetsa puhke- ja kaitsealade külastamine on Eesti inimeste seas jätkuvalt menukas. Mullu külastati neid 2,96 miljonit korda, mida on üle 100 000 enam kui aasta varem, selgub tänase ülemaailmse metsapäeva tarvis koondatud RMK statistikast.
2032. aastaks investeeritakse Eesti elurikkuse püsimiseks ja ökosüsteemide säilimiseks kokku 18,8 miljonit eurot. Üle kogu Eesti viiakse ellu mitmeid tegevusi, mis aitavad meie keskkonnal ja inimestel kliimamuutustega kohaneda.
Täna avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma kuuenda hinnanguperioodi kokkuvõtva raporti „Sünteesiraport: kliimamuutused 2023“.
Tänasest kuni 19. aprillini on avatud looduskaitsepreemiate konkursid. Keskkonnaministeerium otsib inimesi, kellest võiks saada Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitse märgi ja Noore looduskaitsja märgi laureaadid.
Maa-ameti andmetel tehti 2023. aasta veebruaris kinnisvaraturul 2633 ostu-müügitehingut, mida on ligi kolmandiku vähem kui eelmine aasta samal ajal ning 4 protsenti enam kui eelnenud kuul.
Avaldasime Keskkonnaportaalis 2022. aasta metsaseire tulemusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 9 kõige tähelepanuväärsemat tulemust metsanduse valdkonnast.
2022. aastal deklareeriti kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse tasu kokku 149,4 mln eurot, mis on ligi 60 mln eurot enam kui aastal 2021. aastal. Keskkonnatasude otsene eesmärk on muuta looduvarade kasutamist säästlikumaks ja saaste sattumist keskkonda väiksemaks.