Berni konventsiooni alaline komitee võttis vastu otsuse muuta hundi kaitsestaatust nii, et hunt ei kuuluks enam rangelt kaitstavate loomaliikide, vaid kaitstavate loomaliikide hulka.
Reostus, liigne kasutus, elupaikade seisundi halvenemine ja kliimamuutuse suurenev mõju on olulised surveallikad Euroopa vete seisundile. Euroopa järvede, jõgede ja põhjavee vastupanuvõime ja seisundi parandamine on prioriteet, tagamaks kvaliteetset vett nii inimestele kui ka loodusele.
Kuigi Eestis läheb ilvestel hästi, ei ole Keskkonnaameti hinnangul nende küttimine põhjendatud. Erandina saab taotleda nuhtlusisendite küttimislube ka ilveste puhul.
KIKi eestvedamisel said valmis ehituslikud tööd, mis aitavad lahendada Kroodi tööstusalal liigvee probleemi.
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas eelnõu, mille kohaselt suunab Kliimaministeerium 25 miljonit vee-ettevõtetele reoveepuhastite energiatõhususe parandamiseks.
Keskkonnaamet esitas täna, 13. novembril Tallinna Halduskohtule oma seisukoha hundijahi korralduse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta ning taotleb selle lõpetamist esimesel võimalusel. Kohus kohaldas eelmisel nädalal Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini.
Saaremaa Tehumardi metsadesse üles seatud kaamera näitab ka sel hooajal hirvede tegemisi söödaplatsil. Huvilistel on võimalik näha vahetut looduspilti juba 12. hooaega.
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhk. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 103 looma. Algselt oli see number 90, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks Pärnu-Viljandi ohjamisalal 8 hunti ja Ida-Viru ohjamisalal 5 hunti.