KIK kutsub kõiki huvilisi 9. augustil kell 14.00 Paidesse Arvamusfestivalile, korraldame jätkusuutlikkuse alal arutelu "Ehitusjäätmed: probleem või potentsiaal?"
Sel suvel on muutunud peaaegu igapäevaseks Riigiinfo telefonile 1247 laekunud teated inimeste poolt koju viidud metsloomadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et metslooma loodusest eemaldamisega kaasnevad mitmed ohud nii loomale endale kui inimesele, mistõttu tohib seda teha üksnes Keskkonnaameti loal.
Tallinnas Noblessneris asetati täna nurgakivi Loodusmajale, millest saab selle valmides Eesti suurim puithoone. Nurgakivisse lisatud ajalaegas tehti hoone kaevetööde käigus leitud puupalgist.
Globaalsed vapustused ja kriisid on proovile pannud Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle ambitsiooni ehitada üles kliimaneutraalne ja jätkusuutlik majandus. EEA on avaldanud kaks aruannet, mis vaatavad, kuidas Euroopa saab reageerida ühiskondlikele väljakutsetele, liikudes samal ajal pikaajaliste jätkusuutlikkuse eesmärkide suunas.
EEA (European Environment Agency) aruanne keskendub sellele, kuidas siduda keskkonna- ja kliimaeesmärgid teiste esilekerkivate prioriteetidega nagu julgeolek, konkurentsivõime või sotsiaalne õiglus, kaotamata silmist pikaajalist jätkusuutlikkuse eesmärki „elada hästi meie planeedi piirides".
Põlva Haiglale omistati Keskkonnaagentuuri poolt EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) registreering, mis kinnitab, et haigla keskkonnajuhtimise süsteem vastab kõrgeimale keskkonna standardile.
Juba praegu näeb maaomanik keskkonnaportaalis või metsaregistris, millised looduskaitset vajavad väärtused tema maal asuvad. Nüüd toob Keskkonnaamet info maaomanikule veelgi lähemale ja hakkab registris toimuvatest muutustest e-kirjaga teavitama.
Eestis on kavas luua terviklik, uuendusmeelne ja erinevaid valdkondi ja nende vajadusi kajastav ning integreeriv maahõive seire- ja juhtimissüsteem. See on edaspidi aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu majanduse ja keskkonnahoiu vahel.
Sada aastat tagasi, 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmiseks lumikatte paksuseks mõõdeti Tallinnas 104 cm. Seda loetakse ka Eesti rekordiks.
Muutuvas kliimas on oluline tagada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund. Selleks kaardistame kliimamuutustest mõjutatud veekogud, koondame kogutud andmed ühte andmebaasi ning loome rakenduse, mis kaasab kohalikke elanikke veekogude seiresse.