2023. aasta hüdroloogilises aastaraamatus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast ja toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused.

Peatselt on vee-ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel ning maakondlikel omavalitsusliitudel võimalik taotleda toetust, et vähendada võimalike üleujutuste kahjulikke tagajärgi. Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas määruse, millega toetatakse üleujutusohu riskipiirkondi seitsme miljoni euroga.

17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.

Keskkonnaamet teatab, et pikendas Lääne-Lahemaa Jahiselts (registrikood: 80358454) (aadress Tamme-Oja, Hara küla, Kuusalu vald, Harjumaa 74810) väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr HJR-7, kehtivusega kuni 21.07.2034.

„Kokkuvõtvalt võib öelda, et aasta 2023 oli hüdroloogias nagu Ameerika mäed. Kolm suurvett jaanuaris, veebruaris ja märtsis, kõrgveerekordid mitmes Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamas ja lõpuks üleujutusoht Võru linnas. Kevadisele kõrgveele järgnes pikk põuaperiood ja juuni lõpuks kahanes Eesti jõgede äravool poole peale võrreldes pikaajalise keskmisega. Vihmane sügis aga toitis pinnaveevarusid...

Keskkonnaagentuuril valmis satelliitandmetel põhinev kaugseireteenus – üleujutusalade operatiivne ja statistiline kaardirakendus. Teenuse eesmärgiks on eelkõige siseveekogudest lähtuvate üleujutusalade operatiivne tuvastamine, samas võimaldab teenus saada üleujutuste kohta ka statistilist infot minevikus toimunud üleujutuste kohta.

Pühapäeva, 25. veebruari hommikuks olid Sauga ja Audru jõed tõusnud ööpäevaga enam kui meetri võrra ning veetase Audru hüdromeetriajaamas purustas varasema veebruarikuu rekordi. Lõuna-Eestis on samuti oodata uusi veebruarikuu veetaseme rekordeid ning sulailmade jätkudes kogub suurvesi hoogu juurde.

Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.

Avalikuse tähelepanu on pälvinud juhtum, kus osa Eesti järvedesse asustatud angerjamaime hukkus. Kuna juhtunu põhjuste üle levis mitmeid spekulatsioone, jagas Eesti Maaülikool oma kodulehel kalateadlaste Arvo Tuvikese ja Paul Teesalu kommentaari angerjamaimude asustamise kohta.

Keskkonnaameti peadirektor esitas täna riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamiseks lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral lubadest keeldumist.