Üks elurikkuse säilitamise olulisemaid aluseid on liigi (või liigisisese taksoni) väljasuremisriski ehk ohustatuse hindamine, mille teaduslikud alused töötati välja juba möödunud sajandi keskpaigas. Tänapäeval on punane nimestik eelkõige andmebaas looduses elavate liikide seisundi kirjeldamiseks, lähtudes kas globaalsest või piirkondlikust väljasuremisriskist. See andmebaas on loodushoiu tegevuste kavandamise lähtekohaks.
Liikide seisundi hindamiseks on välja töötatud ohustatuse kategooriate süsteem ja kriteeriumid, mille kasutamiseks riiklikul või piirkondlikul tasemel on koostatud eraldi juhised. Eesti liikide ohustatuse piirkondlikul hindamisel on välja kujunenud enam-vähem kümneaastane samm. Eesti viienda piirkondliku ohustatuse hindamise (2017–2019) käigus käsitleti üle 13 500 liigi (sh kategooria mittehinnatav (NA) ja hindamata (NE)). Hinnatud 12 399 liigist omistati 106 liigile (1%) kategooria piirkonnas väljasurnud (RE), ohustatuks (kriitilises seisundis (CR) +väljasuremisohus (EN) + ohualdis (VU) osutus 928 liiki (8%) ning soodsas seisundis (LC) olevateks 6059 hinnatud liiki (49%). 473 liiki (4%) kvalifitseerus ohulähedasteks (NT) ning 4833 liigi puhul (38%) olid andmed hinnangu andmiseks puudulikud (DD).