Publikatsioonid

Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.

Käesoleva praktika kohaselt on Eesti põlevkivi kolde- ja lendtuhale määratud eraldi jäätmekoodid ja neid käsitletakse ohtlike jäätmetena.

Uue Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis. Kogutavad andmed on aluseks ka uue Euroopa imetajate atlase tegemisel, mis peaks ilmuma aastal 2024.

Narva on keerulise minevikuga linn Eesti idapiiril, mille lähiajalugu on olnud tihedalt seotud suurtööstustega. Seetõttu on ka linna keskkonnaseisund üle elanud raskeid aegu.

Vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel sõlmitud lepingule teostatakse erinevaid töid sealhulgas õhukvaliteedi mõõtmisi.

Alusuuringu eesmärk on anda metsade majandamist ja hoidu käsitlevat teadmispõhist aktuaalset teavet metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks ja arengukava koostamiseks.

Loomakasvatusest keskkonda sattuvate saasteainete kogus sõltub peamiselt kahest tegurist. Nendeks on loomade arv ja erinevatel tootmistsükli etappidel rakendatav tehnoloogia.

Põhjalik ning interaktiivse linnakaardiga varustatud 2018. aasta uurimus annab hinnangu neljale suuremale valdkonnale: veele, jäätmetele, välisõhu kvaliteedile ning elurikkusele ja looduskaitse temaatikale.

Mõõtmiste eesmärgiks oli hinnata välisõhu kvaliteeti Kiviõlis.

Kultiveerimismaterjali toodangu analüüsis esitatakse ülevaade 2014-2016 aasta kohta.