Lenduvad orgaanilised ühendid koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse ning võivad põhjustada limaskesta ärritusi. Veerand sajandi jooksul on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud rohkem kui poole võrra. Eesti on 2023. a seisuga täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise aastateks 2020-2029 seatud eesmärgi.
Indikaator näitab paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest õhku paisatud lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) aastaseid tegelikke ning lähiaastateks prognoositavaid heitkoguseid tuhandetes tonnides ning aastateks 2020–2029 ja 2030 seatud vähendamise eesmärke võrreldes baasaastaga (2005) protsentides.
Lenduvad orgaanilised ühendid, süsinikoksiid (CO), metaan (CH4) ja lämmastikoksiidid (NOx) põhjustavad maapinnalähedase osooni teket, mis on oma tugeva oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka kahjuliku toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Maapinnalähedane osoon ei eraldu otse tehnoloogiliste või põlemisprotsesside käigus, vaid tekib fotokeemilise reaktsiooni tulemusena ja on peamiselt suurlinnades esineva sudu üks komponent.
Põhiosa Eestis välisõhku paisatud lenduvatest orgaanilistest ühenditest tekib tööstuslikest protsessidest ja lahustite kasutamisest (56%, millest lahustite kasutamine 53%), energeetika (16%) ja põllumajandus (17%). Kolm kümnendit tagasi suurimat osakaalu omanud liikuvate heiteallikate heide on taandunud 7 %-ni.
Ajavahemikul 1990–2021 on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud 59%. See on peamiselt tingitud töötlevas tööstuses ja energeetikas toimunud muutustest, autobensiini kasutamise vähenemisest ja viimastel aastatel ka bensiinimootoriga autode arvu vähenemisest.
Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) alusel tuleb Eestil vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid 2020.–2029. aastateks 10% ning 2030. aastaks 28%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra. Eesti on 2023. a seisuga täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise aastateks 2020-2029 seatud eesmärgi. Kokkuleppeliselt ei arvestata lenduvate orgaaniliste ühendite korral eesmärgi täitmise hindamisel põllumajanduslikku heidet.
Alljärgneval joonisel on toodud tegelikud heitkogused tegevusalade kaupa (eri värvidega tähistatud osakaalud tulbas). Jooned näitavad Eestile seatud eesmärke, mis tuleb vastavalt aastateks 2020–2029 ja 2030 saavutada.