Liigu edasi põhisisu juurde

Hüdroloogilised kvartaliülevaated

Väljaanded & ülevaated
Vesi

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise kvartaliülevaate iga kvartali järgse kuu viimasel kuupäeval. Kvartaliülevaade on pooloperatiivne kokkuvõte veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse. Alates 2019. aastast ilmuvad kvartaliülevaated ArcGIS kaardiloona.

2020. a I kvartali ülevaade

2020. a II kvartali ülevaade

2020. a III kvartali ülevaade

2020. a IV kvartali ülevaade

Vajutades kaardil olevatele hüdromeetriajaamade nuppudele, avaneb konkreetse jaama info asukoha, mõõtmiste alguse ja mõõdetavate parameetrite kohta. Rullikuga või üleval vasakus servas olevate „+/-“ märkide abil on võimalik kaarti sisse ja välja suumida. Täpsem ülevaade hüdromeetriavõrgust on saadaval interaktiivsel veeseire kaardil.

Kogutud andmeid võrreldakse pikaajaliste keskmiste ja ekstreemsete väärtustega, et kirjeldada kui veevaene või -rohke lõppenud kvartal oli. NB! Kvartaliülevaates esitatu on esialgse seire tulemus ja ei anna täiuslikku ülevaadet kõigist hüdromeetriajaamade andmetest ning andmed ei ole läbinud lõppkontrolli. Algandmed väljastatakse soovijatele tasuta, kuid töödeldud andmed on tasulised. Telli omale huvipakkuvad andmed tellimisvormi kaudu või saada e-posti aadressile @email.

Jõgi talvel

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise kvartaliülevaate iga kvartali järgse kuu 25. kuupäevaks. Kvartaliülevaade on pooloperatiivne kokkuvõte veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse. 2019. aasta kvartaliülevaated ilmuvad ArcGIS kaardiloona.

2019. a I kvartali ülevaade
2019. a II kvartali ülevaade
2019. a III kvartali ülevaade
2019. a IV kvartali ülevaade

Vajutades kaardil olevatele hüdromeetriajaamade nuppudele, avaneb konkreetse jaama info asukoha, mõõtmiste alguse ja mõõdetavate parameetrite kohta. Rullikuga või üleval vasakus servas olevate „+/-“ märkide abil on võimalik kaarti sisse ja välja suumida. Täpsem ülevaade hüdromeetriavõrgust on saadaval interaktiivsel veeseire kaardil.

Kogutud andmeid võrreldakse pikaajaliste keskmiste ja ekstreemsete väärtustega, et kirjeldada kui veevaene või -rohke lõppenud kvartal oli. NB! Kvartaliülevaates esitatu on esialgse seire tulemus ja ei anna täiuslikku ülevaadet kõigist hüdromeetriajaamade andmetest ning andmed ei ole läbinud lõppkontrolli. Algandmed väljastatakse soovijatele tasuta, kuid töödeldud andmed on tasulised. Telli omale huvipakkuvad andmed tellimisvormi kaudu või saada e-posti aadressile @email.

1kv      2kv      3kv                                                  

IV kvartal 2018. Madal veetase, väike äravool ja tagasihoidlikud jäätingimused

Vaata kvartaliülevaadet pdf formaadis!

Lühiajaline veetõus jäi oktoobri lõppu ja novembri algusesse. Oktoobrikuu normist veidi suurem (keskmine oli 77 mm, norm 73 mm) sademehulk tõi jõgedel kaasa sügisesed tulvad oktoobril lõpust kuni novembri keskpaigani. Novembri keskmiseks sajuhulgaks oli 25 mm (norm 63 mm) ja detsembri keskmiseks 39 mm (norm 53 mm).

Oktoobri keskmised veetasemed jäid alla pikaajalise keskmise, välja arvatud Lõve jõel (Uue-Lõve hüdromeetriajaamas), Halliste jõel (Riisa hüdromeetriajaamas), Kasari jõel (Kasari hüdromeetriajaamas), Pärnu jõel (Oore hüdromeetriajaamas) ja Alajõel (Alajõe hüdromeetriajaam). Samuti jäid novembri keskmised veetasemed valdavalt alla pikaajalise keskmise, välja arvatud Kääpa jõel (Kääpa hüdromeetriajaamas) ja Kasari jõel (Kasari hüdromeetriajaamas). Detsembri keskmised veetasemed jäid alla pikaajalise keskmise kõigis hüdromeetriajaamades (vt tabel 1).

Kvartali suurimad äravoolud (90–110% pikaajalisest keskmisest) mõõdeti Emajõel Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaamas, Ahja jõel (Ahja hüdromeetriajaamas) ja Lõve jõel (Uue-Lõve hüdromeetriajaamas). IV kvartali äravool üle kogu Eesti paiknevates hüdromeetriajaamades oli oktoobris 60% ning novembris ja detsembris 50% pikaajalisest keskmisest (vt tabeleid ja graafikuid). Üldkokkuvõttes moodustas kvartali äravool 50% pikaajalisest keskmisest.

Taimestiku mõju vähenes jõgedel oktoobri teises pooles ning kadus novembriks. Veetemperatuurid langesid jõgedel püsivalt alla 10 °C novembri alguseks. Kvartali maksimaalsed veetemperatuurid mõõdeti 12. oktoobril Vasknarva hüdromeetriajaamas 11 °C, 13. oktoobril Kirumpää hüdromeetriajaamas ja 1. oktoobril Kehra hüdromeetriajaamas 11,5 °C.

Esimesed jäänähted registreeriti novembri lõpus. Detsembri alguses esines mõnedes hüdromeetriajaamades lobjakaummistust (Kuningaküla, Vasknarva, Separa). Õhutemperatuurid langesid novembri lõpust kuni detsembri lõpuni ajutiselt miinuskraadideni, kuid püsivat jääkatet aasta lõpuks ei tekkinud.

Pärnu jõe jõgikonna hüdromeetriajaamade IV kvartali keskmised veetasemed jäid 6–31 cm alla normi. Erandiks oli Sargvere peakraav (Põhjaka II hüdromeetriajaam).

 

Peipsil ja Võrtsjärvel jäi veetase IV kvartalil alla pikaajalise keskmise (vt tabeleid ja graafikuid).Veetemperatuurid jäid Peipsi Mustvee ja Võrtsjärve Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaamas alates 19. oktoobrist püsivalt alla 10 ⁰C. Esimesed jäänähted registreeriti Võrtsjärvel detsembris.

2018. aastal oli kõige veerikkam I kvartal (110% pikaajalisest keskmisest) ja kõige veevaesem III kvartal (40% pikaajalisest keskmisest). Ka IV kvartal oli suhteliselt veevaene. Peipsi järve aasta keskmine veetase võrreldes pikaajalise keskmisega jäi 4 cm üle ja Võrtsjärves 10 cm alla pikaajalise keskmise.

 

Hüdromeetriavõrk 2018

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise bülletääni iga kvartali järgse kuu 25. kuupäevaks. Bülletään on pooloperatiivne ülevaade veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse. Kogutud andmeid võrreldakse pikaajaliste keskmiste ja ekstreemsete väärtustega, et kirjeldada kui veevaene või -rohke lõppenud kvartal oli. NB! Bülletään ei anna täiuslikku ülevaadet kõigist hüdromeetriajaamade andmetest ning bülletäänis esitatu on esialgse seire tulemus, sest andmed ei ole läbinud lõppkontrolli. Algandmed väljastatakse soovijatele tasuta, kuid töödeldud andmed on tasulised. Telli omale huvipakkuvad andmed tellimisvormi kaudu või saada e-posti aadressile @email

III kvartal 2018. Keskmisest madalamad veetasemed ja tagasihoidlikud vooluhulgad

Vaata kvartaliülevaadet pdf formaadis!

Terve kvartali domineeris keskmisest soojem suveilm ning sademeid esines normist vähem. Paiguti olid sajusummad väga erinevad. Enamus jõgedes langes veetase kvartali jooksul ühtlaselt, kuid mitmel jõel (Porijõgi, Leivajõgi, Kunda) esines hoogsademetest põhjustatud veetaseme tõuse. Septembri lõpu vihmasajud tõstsid jõgede veetasemeid, kuid kvartali kokkuvõttes jäid veetasemed pikaajalistest keskmistest madalamaks (v.a Ahja). Erakordset ja rekordilist madalat veetaset ei esinenud ning sarnased madalad veetasemed olid ka aastatel 2013 ja 2015. Kõige rohkem langes veetase alla pikaajalise keskmise Liivi lahe vesikonna jõgedes (vt tabel 1).

Kvartali suurimad äravoolud (70–100% pikaajalisest keskmisest) mõõdeti Emajõel, Narva ja Ahja jõgedel (vt tabeleid ja graafikuid). Väiksemad vooluhulgad (kuni 10% pikaajalisest keskmisest) registreeriti Leivajõel, Vihterpalu, Tagajõel, Kasari ja Luguse jõel. Aasta kolmanda kvartali äravool üle kogu Eesti oli juulis 40%, augustis 30% ja septembris 30% pikaajalisest keskmisest. Kokkuvõttes moodustas kvartali äravool 40% pikaajalisest keskmisest.

Alates juuli teisest dekaadist püsis õhutemperatuur normist kõrgem (juuli teises dekaadis isegi kuni 5,3 °C kõrgem), mis soodustas veetemperatuuri soojenemist ja veetaimestiku tugevat kasvu. Ka keskmisest madalamad veetasemed aitasid kaasa veetaimestiku hoogsale kasvule. Taimestiku mõju hakkas kahanema septembri lõpus.

Kvartali kõrgeimad veetemperatuurid esinesid juuli lõpus ja augusti alguses. Kõige kõrgemad veetemperatuurid registreeriti Valgu jaamas Velise jõel 29,9 °C, Tudulinna jaamas Tagajõel 29,7 °C (jaama rekord alates aastast 2010). Enamikus jaamades langesid veetemperatuurid alla 10 °C septembri viimastel päevadel.

Vähesed suvised sademed avaldasid oma mõju ka järvede veetasemetele. Veetase jäi Peipsi järves ja Võrtsjärves terve kvartali jooksul alla pikaajalist keskmist. Veetemperatuur tõusis Peipsi järves Mustvee jaamas maksimumini 27. juulil 27,8 °C ja Võrtsjärves Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaamas 2. augustil (27,1 °C). Veetemperatuurid langesid alla 10 °C septembri lõpus (vt tabeleid ja graafikuid).

Mõnes hüdromeetriajaamas registreeriti mõõtmisajaloo vaadeldava kuu madalaimad veetasemed. Taheva hüdromeetriajaama veetase oli septembris 37 cm, mis on varasemast kuu miinimumist 8 sentimeetrit madalam. Peaaegu sama palju oli senisest juuli pikaajalisest miinimumist madalam Kirumpää jaama juulikuu veetase. Tudulinna hüdromeetriajaama Tagajõe augustikuine minimaalne äravool oli veidi madalam senisest ajaloolisest kuu miinimumist.

Valgu hüdromeetriajaamas Velise jõel esines lühiajaliselt augusti esimeses dekaadis seisev vesi, Luguse ojal esines seisev vesi sama kuu teisest dekaadist kuu lõpuni.

Kvartali jooksul esinesid ka mitmed veetaseme tõuse, mis ei olnud vihmahoogudest tingitud. Sauga jõe veetase Nurme jaamas tõusis juba enne sademeperioodi, mil tugev tuul merevee jõkke pressis ja veetaseme üheks päevaks ligi 50 cm kõrgemaks tõstis. Ahja jões oli veetase kvartali jooksul pikaajalisest keskmisest kõrgem paisutuse tõttu. Samuti olid keskmisele veetasemele lähedal Pärnu jõe ülemjooksu lisajõed (Vodja, Esna jõgi), mis on allikatoitelised.

 

Hüdromeetriavõrk 2018  iii kv

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise bülletääni iga kvartali järgse kuu 25. kuupäevaks. Bülletään on pooloperatiivne ülevaade veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse. Kogutud andmeid võrreldakse pikaajaliste keskmiste ja ekstreemsete väärtustega, et kirjeldada kui veevaene või -rohke lõppenud kvartal oli. NB! Bülletään ei anna täiuslikku ülevaadet kõigist hüdromeetriajaamade andmetest ning bülletäänis esitatu on esialgse seire tulemus, sest andmed ei ole läbinud lõppkontrolli. Algandmed väljastatakse soovijatele tasuta, kuid töödeldud andmed on tasulised. Telli omale huvipakkuvad andmed tellimisvormi kaudu või saada e-posti aadressile @email.

II kvartal 2018. Tagasihoidlik suurvesi ja hoogne veetaimestiku kasv

Vaata kvartaliülevaadet pdf formaadis!

Erinevalt viimasest neljast aastast algas suurvesi seekord teisel kvartalil. Kohe aprilli alguses asusid jõgede veetasemed tõusule (vt tabel 1). Jäänähtused kadusid peamiselt juba märtsi lõpus (Jägala, Vodja, Prandi, Tarvastu, Porijõgi, Piusa, Väike-Emajõgi) või aprilli esimese dekaadi jooksul (jääummistused Separas ja Tudulinnas 8. aprillil). Suurvesi jäi üle Eesti tagasihoidlikuks, sest lumesulavett ei olnud palju. Suurvee tipud jäid valdavalt aprilli esimesse dekaadi. Kuna aasta algus oli veerohke, siis suurvesi kõikjal aasta maksimaalset veetaset ei toonudki.

Kvartali jooksul oli sademeid normist vähem. Kui veel aprillis sadas keskmisest veidi rohkem, siis alates mai II dekaadist kuni juuni II dekaadi lõpuni oli sademeid väga vähe (mai II dekaadil sadas Eestis keskmiselt 2 mm, norm 14 mm; mai III dekaadil 0,5 mm, norm 16 mm). Lisaks vähestele sademetele olid ka õhutemperatuurid kõrged ning madalveeperiood kestis kvartali lõpuni. Kvartali jooksul jäid enamikel jõgedel veetasemed pikaajalisest keskmisest madalamaks, kõige suuremad vahed pikaajalisega olid Pärnu vesikonna jõgedel (vt tabel 1).

Eesti jõgede teise kvartali keskmine äravool oli aprillis 80%, mais 70% ja juunis 50% pikaajalisest keskmisest (vt tabeleid ja graafikuid). Kui Vasknarva, Rannu-Jõesuu ja Uue-Lõve hüdromeetriajaamades oli veel aprilli äravool veidi kõrgem kui pikaajaline keskmine, siis juunis jäid äravoolud peaaegu kõikjal (va Rannu-Jõesuus) alla pikaajalisele keskmisele. Üldkokkuvõttes jäi kvartali äravool 30% pikaajalisest keskmisest madalamaks.

Veetemperatuur tõusis enamus jõgedes püsivalt üle 10 °C mai esimeses dekaadis. Kogu kvartali oli õhutemperatuur keskmisest kõrgem (mai II ja III dekaadil õhutemperatuur keskmiselt 5 kraadi normist kõrgem) ning seetõttu soojenes ka vesi kiiresti. Taimestiku arenguks olid soodsad tingimused ning paljudes jõgedes oli juba juuni keskpaigas tihe taimestik.

Peipsi ja Võrtsjärve veetasemed püsisid peaaegu terve kvartali pikaajalisest keskmisest kõrgemad. Veetaseme tipu saavutasid järved mai alguses. Põud hakkas mõju avaldama alates juunist, mil veetase langes mõlemas järves allapoole pikaajalist keskmist (vt tabeleid ja graafikuid). Peipsil oli käesolev aasta viimaste aastate lõikes eriline jääkatte püsivuse poolest. Jääle sai veel minna aprilli alguses, mil selle paksuseks avajärvel mõõdeti pool meetrit. Jääkattest vabanemine toimus aprilli esimese dekaadi jooksul. Veetemperatuur tõusis Peipsi järves Mustvee jaamas üle 10 °C mai alguses. Maksimaalne veetemperatuur mõõdeti Võrtsjärves 28. juunil (23,9 °C) ja Mustvees 17.-18. juunil (21,5 °C).

Tudulinna hüdromeetriajaamas Tagajõel registreeriti uus maikuu minimaalne veetase (12 cm), mis oli senisest rekordist 3 cm madalam (jaama senine minimaalne mai veetase pärines 2002. aastast). Lisaks oli ka juunikuu veetase 2 cm varasemast minimaalsest veetasemest madalam. Seniste kuu minimaalsete veetasemete lähedale jõudsid ka Alajõgi (juunis kordas kehtivat juunikuu miinimumi), Vääna jõgi (maikuus jäi senisest mai miinimumist puudu veel 5 cm) ja Lõve jõgi (maikuus jäi senisest mai minimaalsest rekordist puudu 4 cm ja juunis 3 cm).

Hüdromeetriavõrk 2018  iii kv

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise bülletääni iga kvartali järgse kuu 25. kuupäevaks. Bülletään on pooloperatiivne ülevaade veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse. Kogutud andmeid võrreldakse pikaajaliste keskmiste ja ekstreemsete väärtustega, et kirjeldada kui veevaene või -rohke lõppenud kvartal oli. NB! Bülletään ei anna täiuslikku ülevaadet kõigist hüdromeetriajaamade andmetest ning bülletäänis esitatu on esialgse seire tulemus, sest andmed ei ole läbinud lõppkontrolli. Algandmed väljastatakse soovijatele tasuta, kuid töödeldud andmed on tasulised. Telli omale huvipakkuvad andmed tellimisvormi kaudu või saada e-posti aadressile @email.

I kvartal 2018. Veerohke jaanuar ja mitmekülgsed jäätingimused

Vaata kvartaliülevaadet pdf formaadis!

Eelmise kvartali kõrged veetasemed hakkasid jaanuari alguses vähehaaval langema (vt tabel 1). Jaanuari teises dekaadis järsult alanenud õhutemperatuur põhjustas mitmel pool jääummistusi. Märtsi keskel esinenud sula- ja vihmaperiood kergitas veetasemed ning osades jaamades (Audru, Nurme, Reola) registreeriti kvartali kõrgeimad veeseisud.Kvartali minimaalsed veetasemed esinesid märtsis: kuu esimeses ja viimases dekaadis. Kvartali kokkuvõttes olid veetasemed keskmisest kõrgemad just eelmise aasta lõpul esinenud vihmatulvade tõttu. Veebruariks olid veetasemed jõudnud langeda peaaegu pikaajalise keskmiseni ning üle Eesti keskmiselt olid märtsis veetasemed pikaajalisest keskmisest juba madalamad. Käesoleval aastal suurvett esimeses kvartalis ei esinenud.

Üle kogu Eesti kokku moodustasid keskmised kvartali äravoolud jaanuaris 180%, veebruaris 110% ja märtsis 70% pikaajalisest keskmisest (vt tabeleid ja graafikuid). Kvartali kokkvõttes osutus I kvartali äravool 20% pikaajalisest keskmisest suuremaks.

Jaanuar algas keskmisest soojemalt ning jäänähteid ei esinenud. Alanenud õhutemperatuur põhjustas jäänähete tekkimise jõgedesse jaanuari teises dekaadis. Kvartali jooksul esines jõgedes rohkelt jääpaisutusi, lobjakat ja põhjajääd. Veebruari õhutemperatuurid olid aastate keskmistest madalamad ja jõed kattusid jääga.

Märtsi keskel esinenud sulailmad põhjustasid väinade teket ja veevoolu jääl. Jääkatte lagunemine algas märtsi keskel, aga jõgede täielikku vabanemist jääst esimesel kvartalil ei toimunud. Enamus jõgedel veetemperatuur püsivalt üle 0 °C kvartali lõpuks tõusta ei jõudnud.

Peipsi ja Võrtsjärve veetasemed olid kvartali jooksul keskmiselt 65 cm pikaajalistest keskmistest kõrgemad (vt tabeleid ja graafikuid). 5. jaanuaril oli maksimaalne veetase Peipsi järvel Mustvee jaamas 275 cm üle graafiku nulli (ajalooline maksimum 309 cm). Püsiv jääkate tekkis Peipsil ja Võrtsjärvel jaanuari keskel. Jääkate püsis mõlemas järves märtsi lõpuni. Suurimaks jää paksuseks mõõdeti Peipsil (kolmas vertikaal) 42 cm (28. märts) ja Võrtsjärvel 39 cm (20.-25. märts).

Emajõel Tartu jaamas oli veetase jaanuaris ligi meetri võrra kõrgem pikaajalisest keskmisest, Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaama veetase oli 79 cm üle pikaajalise keskmise.

Pane tähele! Eesti läks 1. jaanuarist 2018 üle uuele kõrgussüsteemile, mille kohaselt kõrgusi ja sügavusi arvestatakse Euroopa vertikaalse referentssüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes, mida Eestis tähistatakse lühendiga EH2000. Rohkem infot selle kohta saab lugeda Maa-Ameti koduleheküljelt.

 

Hüdromeetriavõrk

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise bülletääni iga kvartali järgse kuu 25. kuupäevaks. Bülletään on pooloperatiivne ülevaade veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse. Kogutud andmeid võrreldakse pikaajaliste keskmiste ja ekstreemsete väärtustega, et kirjeldada kui veevaene või -rohke lõppenud kvartal oli. NB! Bülletään ei anna täiuslikku ülevaadet kõigist hüdromeetriajaamade andmetest ning bülletäänis esitatu on esialgse seire tulemus, sest andmed ei ole läbinud lõppkontrolli. Algandmed väljastatakse soovijatele tasuta, kuid töödeldud andmed on tasulised. Telli omale huvipakkuvad andmed tellimisvormi kaudu või saada e-posti aadressile @email.

2017-2014

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise bülletääni iga kvartali järgse kuu 25. kuupäevaks. Bülletään on pooloperatiivne ülevaade veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse.

Kogutud andmeid võrreldakse pikaajaliste keskmiste ja ekstreemsete väärtustega, et kirjeldada kui veevaene või -rohke lõppenud kvartal oli.

NB! Bülletään ei anna täiuslikku ülevaadet kõigist hüdromeetriajaamade andmetest ning bülletäänis esitatu on esialgse seire tulemus, sest andmed ei ole läbinud lõppkontrolli. Algandmed väljastatakse soovijatele tasuta, kuid töödeldud andmed on tasulised. Telli omale huvipakkuvad andmed tellimisvormi kaudu või saada e-posti aadressile @email.

2017 I kvartal  2017 II kvartal  2017 III kvartal  2017 IV kvartal 
2016 I kvartal 2016 II kvartal 2016 III kvartal 2016 IV kvartal
2015 I kvartal 2015 II kvartal 2015 III kvartal 2015 IV kvartal
2014 I kvartal 2014 II kvartal 2014 III kvartal 2014 IV kvartal