Energiasõltuvusmäär
Vale suund
Energiasõltuvusmäär näitab, kui suur osa riigi sisemisest energiatarbimisest kaetakse netoimpordiga (impordi ja ekspordi vahe). See näitab, kui sõltuv on riik energiavajaduse rahuldamisel imporditud energiast.
-
Eestis on alates 1990. aastast energiasõltuvusmäär pidevalt langenud. Madalat energiasõltuvust on seni taganud suur omatoodang põlevkivist ja puidust.
-
Energiajulgeoleku ja varustuskindluse seisukohalt on oluline, et energiapöörde elluviimisel energiasõltuvus oluliselt ei suureneks.
-
Üleminekul puhtale energiale võib Eesti salvestustehnoloogiate vähesuse tõttu jääda madala taastuvenergia tootmisega perioodidel sõltuma põlevkivist ja puidust või imporditud energiast. Kuigi impordi suurenemine kasvatab energiasõltuvust, võib see olla majanduslikult põhjendatud, kui turuhinnad on soodsamad kui omatootmise kulud.
-
Euroopa Liit tervikuna seisab energiajulgeoleku tagamisel silmitsi eri probleemidega alates impordisõltuvusest ja julgeolekuriskidest kuni suurenevate ohtudeni, mis tulenevad kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi halvenemisest. Kiiresti on mitmekesistatud energiaimporti mujalt kui Venemaalt ning taastuvenergiaseadmeid on paigaldatud enneolematus tempos. Sealjuures oli Venemaa gaasi osakaal Euroopa Liidu gaasiimpordis 2024. aasta augustiks kriisieelse perioodiga võrreldes 2,5 korda väiksem. Loe edasi siit.