Eluslooduse seire eesmärk on koguda usaldusväärseid andmeid Eesti looduse seisundi kohta, et hinnata keskkonna üldist tervist. Seireprogramm hõlmab erinevate liikide, elupaikade ja maastike jälgimist, et paremini mõista looduse muutusi ja ohutegureid. Seiretulemusi kasutatakse nii riiklike kui rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, otsuste tegemiseks, mis mõjutavad meie elukeskkonda, ning loodusvarade säästlikuks kasutamiseks.
Elupaikade seire tulemused 2024. aasta seisuga näitavad:
-
Metsaelupaikade seire eesmärk on hinnata Eesti metsade looduskaitselist väärtust ja seisundit. Seire aitab jälgida elupaikade muutusi ajas.
-
Elupaigana sobivaks osutusid uutest metsaelupaikade seirealadest (67) 66, vaid üks ala klassifitseeriti vähekvaliteetseks servaalaks.
-
Kordusseire tulemused näitasid, et kaitsealustel metsadel on looduslik võime ajas paraneda, kui neis puudub inimmõju.
-
Ranniku elupaikade seire eesmärk on jälgida Eesti kaitstavate rannaelupaikade seisundit ja muutusi, et tagada nende loodusväärtuste säilimine ning hinnata vajadust kaitse- või hooldustöödeks.
-
2024. aastal toimus seire 12 rannaalal, kus uuriti 46 elupaika seitsmes erinevas elupaigatüübis (nt rannaniidud, kuivadel liival kasvavad rohumaad, luideteelupaigad). Mõned haruldasemad elupaigatüübid, nagu pankrannad või soolakud, sellel aastal valimisse ei sattunud.
-
Enamik ranniku elupaiku olid heas seisundis. 3 elupaika hinnati ebasoodsas seisundis, peamiselt suure inimmõju, võõrliikide leviku või ranna kinnikasvamise tõttu. 4 elupaika olid vahepealses seisundis, st ei ole veel halvas seisundis, kuid vajavad jälgimist.
2024. aasta ülevaate aluseks on Keskkonnaagentuuri poolt korraldatud seire andmed.
Seiretulemused on leitavad keskkonnaseire infosüsteemis KESE.
Töölaua suures aknas kuvamiseks klõpsa SIIA.