Näitaja väljendab kogutud elektroonikajäätmete kogust aastas inimese kohta kilogrammides 2015. aastani. Alates 2016. aastast väljendab näitaja mitu protsenti viimasel kolmel aastal turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist aasta kohta koguti elektroonikajäätmetena kokku kõnealusel kalendriaastal.
Elektri- ja elektroonikaseadmed on probleemtooted, sest nendest tekkinud jäätmed võivad põhjustada ohtu keskkonnale ja tervisele. Probleemtoodetele rakendatakse tootjavastutust, mille järgi on tootjal kohustus koguda ja suunata edasisele käitlemisele – taaskasutusse, ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks – enda poolt turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmed. Seoses elektroonikaromude kogumisega on seetõttu tootjatele sätestatud kogumise määrad. Selle kohaselt pidid tootjad 2013. aastani koguma vähemalt 4 kg ja alates 2014. aastast 5 kg inimese kohta kodumajapidamiste elektroonikaromusid.
Veidi üle 4 kg aastas koguti kodumajapidamistest elektri- ja elektroonikaseadmeid ehk elektroonikaromusid aastatel 2007-2012. Vaid 2009. aastal koguti 3,6 kg inimese kohta, mis oli seotud majanduse madalseisuga, mil inimesed ei soetanud nii palju uusi elektri- ja elektroonikaseadmeid. Alates 2013. aastast ei ole kg inimese kohta kogumise määra saavutatud. Üheks põhjuseks võib olla väiksem tarbimine või asjaolu, et vanad
elektri- ja elektroonikaseadmed on välja vahetatud ning uued veel toimivad. Teatud osa kodumajapidamiste tarbeelektroonikast võib sattuda ka olmejäätmete hulka. Lisaks on probleem veel ka selles, et metallina suuremat väärtust omavatel seadmetel on oht sattuda metallijäätmete hulka ja need ei kajastu elektroonikaromude arvestuses. Selleks, et elektroonikaseadmed liiguksid komplektsetena jäätmekäitlejatele ja kogumispunktidesse, ei tohi jäätmeseaduse kohaselt ükski jäätmekäitleja võtta vastu ohtlike jäätmete hulka liigituvate elektroonikaseadmete osi või mittekomplektseid seadmeid.
Alates 2016. aastast muutus kogumise määra arvutamine. Enam ei ole kasutusel kg elaniku kohta vaid kogumise määr on konkreetse kalendriaasta protsendimäär, mis saadakse kalendriaasta jooksul kogutud elektroonikaromude massi jagamisel kolme eelmise aasta jooksul turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmise massiga aasta kohta. 2016. aastal tuli tagasi koguda vähemalt 45%. Kogumise määr tõuseb aastatega: kui 2016. aastal tuli tagasi koguda vähemalt 45%, siis 2017. aastal 52%, 2018. aastal 59% ja 2019. aastal juba 65%. Kuna uue kogumise määra arvestusse kaasatakse ka mujalt kui kodumajapidamistest pärit elektroonikaseadmeid, suutis Eesti esialgu sihtarvud täita. 2016. aastal oli kogumise määr 59,8%, 2017. aastal 59,1% ja 2018. aastal 62,6%. Kuigi kogutud kogused on suurenenud, siis kolme aasta keskmine turule lastud kogus on suurenenud veelgi rohkem ja kogumise määr on jäänud saavutamata: 2019. aastal oli Eesti kogumise määr 64,2% ja 2020. aastal 61,5%. 2021. aastal muudeti andmete arvutamise metoodikat ja turule lastud kogustest on maha lahutatud päikesepaneelid. Päikesepaneelide ostmiseks maksti toetust, mis suurendas elektroonikaseadmete turule lastud kogust. Arvestades nende pikka eluiga, ei muutu need ka lähiaastatel jäätmeteks ja seega oleks kogumise määra saavutamine veelgi raskendatud. Ilma päikesepaneele arvestamata oli 2021. aastal kogumise määr 53,8%.