Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest. Viimase põhjal on võimalik hinnata Eestis seni rakendatud heitkoguste vähendamise meetmete tõhusust. Eesmärkide võrdluses on baasaastaks 2005. Ülevaade põhineb Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskkonnaametile ja Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) sekretariaadile esitatud inventuuriaruande heitkoguste trendi peatükil. Inventuuriaruande esitamise kohustus tuleneb LRTAP konventsioonist ja direktiivist 2016/2284/EL teatud saasteainete riiklike piirnormide kohta (nn NEC-direktiiv).
Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes.
Heitkoguseid on hinnatud järgmiste saasteainete osas:
- Lämmastikoksiidid (NOX), vääveldioksiid (SO2), ammoniaak (NH3), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ-d), süsinikmonooksiid (CO), osakesed summaarselt (TSP): 1990–2021;
- Peenosakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5), tahm ehk must süsinik (BC): 2000–2021;
- Raskmetallid (Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Se, Zn): 1990–2021;
- Püsivad orgaanilised saasteained (POS-id): 1990–2021.
Andmed näitavad, et peamise saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990-2021 vähenenud märkimisväärselt.
Loe lähemalt aruandest
Samal teemal
Eesti õhusaasteainete heitkogused
Välisõhu valdkonnas tehakse iga-aastastelt ülevaateid riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest ja nende suundumustest. Siit lehelt saab ülevaate õhusaasteainete heitkogustest Eestis.