Eesti vetevõrk on tihe, sest sademete hulk ületab siin aurumise Vooluveekogud Eestis on tuhandeid vooluveekogusid, kirjanduse andmeil lausa üle 7300, kogupikkusega üle 31 000 km [1]. Eesti Looduse Infosüsteemis on arvel ligi 3700 vooluveekogu [ 2]. Enamik Eesti vooluveekogusid on lühikesed (94,3%), kuni 10 km pikkused [1]. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on Eestis 11 (EELIS andmetel, 01.11.2024)...

Veevoolu järgi jaotatakse siseveekogud vooluveekogudeks ja seisuveekogudeks Siseveekogude alla kuuluvad maailmamerest eraldatud veekogud: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi [ 1]. Tavaliselt meenuvad inimestele seoses siseveekogudega sellised tegevused nagu kalapüük, matkamine, janu kustutamine ja taimede kastmine. Kuid veekogud on olulised ka näiteks sportlastele...

Pärandkoosluste kadumise peapõhjus oli käsitsitöö hülgamine ja intensiivne põllumajandus Pärandniite ehk poollooduslike kooslusi nimetatakse ka pärandkooslusteks. Mõlemad nimetused viitavad tihedale seosele inimesega ja sellele, et me oleme need kooslused saanud pärandusena oma esivanematelt. Poollooduslikud kooslused on tekkinud inimese kaasabil, pikaajalise ja püsiva loodussõbraliku majandamise...

Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi Kuna pärandniidud on tekkinud inimese kaasabil, on neil ka suur kultuurilooline ning esteetiline väärtus. Kui inimene neid kooslusi enam ei hoolda, kasvavad nad kinni. Niitudel võtavad võimust kadakad, pilliroog, puud või võsa ning kogu suur elurikkus kaob. Alates 2001. aastast on riik toetanud erinevate...

Suur osa Eesti punasesse nimestikku kuuluvatest liikidest on seotud poollooduslike kooslustega Pärandniidud on erakordselt suure liigilise mitmekesisusega. Nad on oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile. Laelatu puisniidult on leitud 1 m 2 peal kasvamas 76 taimeliiki [1] – see on liigirikkuselt üks esimesi taimekooslusi kogu maailmas. Ka kuivadel ja õhukese mullakihiga loopealsetel esineb...

Pärandniidud on tekkinud loodussõbraliku majandamise tagajärjel Rannaniit on mere rannal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all olev niit. Rannaniidud asuvad laugetel kamardunud rannikualadel. Kuna seal on ajalooliselt loomi karjatatud, nimetatakse neid seetõttu ka rannakarjamaadeks või rannarohumaadeks. Rannaniidud paiknevad peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Lamminiit on jõgede ja...

Niitude ehk pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil Pärandniidud, ka poollooduslikud kooslused või pärandkooslused, on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Pärandniitude elustik on looduslik, pärandniite ei ole teadaoleval ajal küntud, väetatud ja neile pole külvatud kultuurtaimede seemneid. Pärandkooslustel on oluline roll elurikkuse...

Metsade elurikkuse säilimine ehk võime toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilise sidususe tagamist Eesti metsades elab ligikaudu 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni [1] . Kõige rohkem on putukaid (hinnanguliselt ca 10 000), seeni on meil metsas 2000-2500 liiki ja ämblikulaadseid kuni 1000 liiki. Inimesele kõige nähtavamad metsaliigid on...

Soo on olnud pelgupaik, kuhu mindi sõdade, haiguste või teiste inimeste eest pakku Sood ja rabad on olnud vanade eestlaste igapäevase elu osa, saades sellega lahutamatuks osaks ka kultuurist. Soo on olnud pelgupaik, kuhu mindi sõdade, haiguste või teiste inimeste eest pakku – seda rolli täitsid sood Teise maailmasõja ajal, kui sinna peitusid metsavennad. Alati on soost saanud marju, turvast, heina...

Turvast kaevandatakse praegu Eestis ligikaudu 184 ruutkilomeetril Eesti turbaalade pindala on Euroopas kolmandal kohal pärast Soomet ja Rootsit. Eestis on ligi 22% riigist kaetud turbaaladega ning enamikul nendest aladest on turbakihtide paksus suurem kui 30 cm. Maapõueseaduses jaotatakse maavarad (ka turvas) kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks varuks. Turbavaru on passiivne...