Kalapüük on iidne tava: maailma vete kirev kalafauna on inimesele väärtuslikuks toiduallikaks olnud juba tuhandeid aastaid Maailmas on üle 30 000 liigi kalu. Eesti vetes on registreeritud 91 kalaliiki, kellest enamik on mageveekalad, poolsiirdekalad (näiteks vimb, säinas) või siirdekalad (lõhe, meriforell, angerjas). Merekalu on Eesti rannikuvees umbes 30 liiki, nii mõnigi neist eksikülaline. Kuid...

2013. aastal kuulutati Eesti ametlikult marutaudivabaks riigiks Mitmed ulukitel levivad haigused ähvardavad ka koduloomi. Kõige tuntumad neist on marutõbi, sigade Aafrika katk, linnugripp, ehhinokokoos ja ka kärntõbi. Marutaud Marutaud on viirushaigus, mis ei ole ravitav ning lõpeb alati surmaga. Haiguse peiteaeg võib olla paar nädalat kuni paar aastat ning viirus säilitab eluvõime kaks nädalat...

Enam ei ole jahi esmaeesmärgiks liha ja nahkade varumine Ulukiks nimetatakse metslooma - looduses vabalt elavat imetajat või lindu. Jahiulukiks nimetatakse ulukit, kelle liha, nahka või muid osi tarbitakse ning kelle jahtimine on jahieeskirjadega lubatud [1] . Praegu kehtiv jahiseadus jagab ulukid omakorda suur- ja väikeulukiteks. Suurulukid on põder, punahirv, metskits, metssiga, pruunkaru, hunt...

Teaduspõhine ja jätkusuutlik jahindus on üks ökosüsteemide elurikkuse ning ökoloogilise tasakaalu hoidmise vahendeist JAHIULUK. Viimaste aastate lumevaesed talved mõjuvad metskitsede populatsioonile kindlasti soodsalt. Autor: Karl Adami. Jahipidamine ei ole tänapäeval pelgalt toiduvarumise meetod ega meelelahutus, vaid tähtis keskkonnakorralduse meede. Selle eesmärgiks on hoida ulukite arvu...

Eesti jahinduse peamiseks raamdokumendiks on jahiseadus Jaht võimaldab reguleerida loomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust, populatsioonide elujõulisust ja jahinduslikku produktiivsust ning vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja teistele majandustegevustele (nt põllumajandus). Eesti jahinduse peamiseks raamdokumendiks on jahiseadus, mis sätestab jahipiirkonna moodustamise ja...

Teaduspõhise, metsade säästva majandamisega saab tagada metsade majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste eesmärkide täitmise Säästlik metsandus arvestab nelja aspekti – majanduslikku, sotsiaalset, ökoloogilist ja kultuurilist. Säästliku metsanduse all mõeldakse metsade majandamist nii, et on tagatud nende bioloogiline mitmekesisus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning potentsiaal, et...

Kõikjal Eesti riigimetsas kehtib aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani raierahu Säästev metsade majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset selliselt, et see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse...

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine toetab ka põllumajandust, metsandust ja kalandust Inimtegevus on Euroopas elurikkust kujundanud juba rohkem kui 5000 aastat, alates põllumajanduse ja loomakasvatuse levima hakkamisest. Viimase 150 aasta põllumajandus- ja tööstusrevolutsioonid on aga endaga kaasa toonud järsud ja kiirenevad muutused maakasutuses, põllumajanduses ja linnastumises. Selle...

Eestis oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga kokku 4506 kaitstavat loodusobjekti. See on 51 objekti võrra rohkem kui aasta varem. Edaspidi on sulgudes toodud objektide arvu erinevus võrreldes 2023. aastaga. Täpsem jagunemine tüüpide kaupa on järgmine: looduskaitsealasid 242 (muutust ei toimunud ↔); maastikukaitsealasid 150 (muutust ei toimunud ↔); rahvusparke 6 (muutust ei toimunud ↔); vana ehk...

31.12.2024. seisuga on summaarselt koos maa- ja veealaga Eesti pindalast kaitse all 23,4% Kaitstavate alade pindala Eestis suurenes oluliselt 2004. aastal, kui moodustati Natura 2000 võrgustik. Selle tulemusena tõusis kaitstavate alade osakaal maismaast 11%-lt 17%-ni, jätkates seejärel tasapisi suurenemist. Oluliselt tõusis ka territoriaalmere kaitstavate alade pindala - kui 2000. aastate alguses...