Vesiviljelus on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mille toodang annab hinnanguliselt poole kalaga tarbitavast proteeinist Umbes 15,7% maailmas tarbitavast loomsest proteiinist tuleb kalast. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul annab sellest protsendist poole vesiviljelus ning prognoositakse, et 2030. aasta lõpuks on see osakaal juba 65%. [1] Rahvastiku kasvu...

Piirangud on vajalikud, et tagada kalade ohutu ränne koelmualadele, kudeaegne rahu, alamõõduliste kalade kaitse ja säästa ohustatud liike Püügipiiranguid kehtestatakse selleks, et tagada kalavarudele hea seisund ning võimalikult head tingimused kudemiseks ehk järgmise põlvkonna moodustamiseks. Seega kehtestatakse piirangud selleks, et mitte häirida kudevaid ja alamõõdulisi kalu ja säästa ohustatud...

Liigse püügisurve vältimine on kalanduse reguleerimise olulisim ülesanne Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivset mõju ökosüsteemile, näiteks mitte püüda alamõõdulisi isendeid. Tähtis on jälgida, et ei kahjustataks kalade elupaiku ega häiritaks kudemisrahu. Lisaks, kuna paljud kalad...

Kalapüük on iidne tava: maailma vete kirev kalafauna on inimesele väärtuslikuks toiduallikaks olnud juba tuhandeid aastaid Maailmas on üle 30 000 liigi kalu. Eesti vetes on registreeritud 91 kalaliiki, kellest enamik on mageveekalad, poolsiirdekalad (näiteks vimb, säinas) või siirdekalad (lõhe, meriforell, angerjas). Merekalu on Eesti rannikuvees umbes 30 liiki, nii mõnigi neist eksikülaline. Kuid...

2013. aastal kuulutati Eesti ametlikult marutaudivabaks riigiks Mitmed ulukitel levivad haigused ähvardavad ka koduloomi. Kõige tuntumad neist on marutõbi, sigade Aafrika katk, linnugripp, ehhinokokoos ja ka kärntõbi. Marutaud Marutaud on viirushaigus, mis ei ole ravitav ning lõpeb alati surmaga. Haiguse peiteaeg võib olla paar nädalat kuni paar aastat ning viirus säilitab eluvõime kaks nädalat...

Enam ei ole jahi esmaeesmärgiks liha ja nahkade varumine Ulukiks nimetatakse metslooma - looduses vabalt elavat imetajat või lindu. Jahiulukiks nimetatakse ulukit, kelle liha, nahka või muid osi tarbitakse ning kelle jahtimine on jahieeskirjadega lubatud [1] . Praegu kehtiv jahiseadus jagab ulukid omakorda suur- ja väikeulukiteks. Suurulukid on põder, punahirv, metskits, metssiga, pruunkaru, hunt...

Teaduspõhine ja jätkusuutlik jahindus on üks ökosüsteemide elurikkuse ning ökoloogilise tasakaalu hoidmise vahendeist JAHIULUK. Viimaste aastate lumevaesed talved mõjuvad metskitsede populatsioonile kindlasti soodsalt. Autor: Karl Adami. Jahipidamine ei ole tänapäeval pelgalt toiduvarumise meetod ega meelelahutus, vaid tähtis keskkonnakorralduse meede. Selle eesmärgiks on hoida ulukite arvu...

Eesti jahinduse peamiseks raamdokumendiks on jahiseadus Jaht võimaldab reguleerida loomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust, populatsioonide elujõulisust ja jahinduslikku produktiivsust ning vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja teistele majandustegevustele (nt põllumajandus). Eesti jahinduse peamiseks raamdokumendiks on jahiseadus, mis sätestab jahipiirkonna moodustamise ja...

Teaduspõhise, metsade säästva majandamisega saab tagada metsade majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste eesmärkide täitmise Säästlik metsandus arvestab nelja aspekti – majanduslikku, sotsiaalset, ökoloogilist ja kultuurilist. Säästliku metsanduse all mõeldakse metsade majandamist nii, et on tagatud nende bioloogiline mitmekesisus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning potentsiaal, et...

Kõikjal Eesti riigimetsas kehtib aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani raierahu Säästev metsade majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset selliselt, et see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse...