Kes meist poleks mõelnud, et soodsam on juua kohvi või teed kodus, sest kohvikutes ja tanklakettides on sooja joogi hind kerkinud päris krõbedaks. Keskkonnaagentuuri ringmajanduse ekspert Kristin Pille keskkonnakasutuse osakonnast toob hinna kõrval välja veel ühe olulise põhjuse – keskkond. Nimelt tekitab kodune kohvitarbimine oluliselt vähem jäätmeid.
„Pakendite peamine funktsioon on kaitsta kaupa toidutootjast tarbijani. Ja pakend on ka ühekordselt kasutatav kuuma joogi tops, mis paraku on pärast kasutamist enamasti taaskasutuskõlbmatu, sest koosneb mitmest materjalikihist ning selle töötlemine on väga keerukas,” räägib Kristin Pille. „Seega me ostame kohvi koos ühekordse topsiga, kasutame pakendit mõned minutid ja viskame prügikasti. See pole veel kõik – kohvijoomisega kaasnevad veel erinevad ressursid nagu ühekordne joogisegamispulk, suhkru või mee pisipakend ning kohvimasinasse jääv kohvipaks.”
Eestis tekib hinnanguliselt 200 000 ühekordset kasutatud joogitopsi päevas, millest 120 000 on kuuma joogi omad ehk umbes iga kümnes inimene ostab päevas ühe ühekordses pakendis kuuma joogi. „Kui seda visualiseerida, siis saaksime 10 cm kõrgustest joogitopsidest 12-kilomeetrise rivi, mis lookleb näiteks Tallinna sadamast Ülemiste järveni. Ja nii iga päev!„
Teades seda kõike tekib küsimus, et miks me üldse kasutame ühekordseid topse? Põhjuseid võib olla mitmeid: sest see on kerge, mugav ja heade omadustega ning tarbija isegi ei pruugi mõelda sellele kui ressursiraiskamisele.
Ideaalne lahendus ei ole ka „bio”-tähisega topsid? Kas eestimaalased peavad üldse oluliseks, et pakend oleks taaskasutatav? Kas Panditops oleks lahendus? Loe lähemalt meie blogist.