FBI (Farmland Bird Index) ehk põllulinnuindeks on gildiindeks, mis kajastab põllumaastikus elutsevate haudelindude seisundit. Põllulinnuindeksi leidmisel on tuginetud 14. haudelinnuliigi arvukuse indeksitele. Sarnane gildiindeks on kasutusel metsade haudelinnustiku seisundi kajastamiseks. FOBI (FOrest Bird Index) ehk metsalinnuindeks leitakse 25 metsadega seotud haudelinnuliigi arvukuse indeksite põhjal. Need kaks kompleksindikaatorit on paljude teiste seas keskse tähtsusega, kuna neid raporteeritakse OECD-le ja Euroopa Komisjoni statistikaametile (Eurostat).
FBI ja FOBI indeksite puhul lähtutakse haudelinnustiku punktloenduse käigus kogutud liikide arvukuse andmetest. Arvukuse ja selle trendi hindamiseks kasutatakse programmi TRIM (TRends and Indices of Monitoring Data, Pannekoek & van Strien 2001). TRIM on tarkvara, mille eesmärgiks on hinnata loomapopulatsioonide suurust andmete põhjal, mis on kogutud erinevatel seirealadel kordusloenduste teel. Arvutuste täpsemat metoodikat on kirjeldatud Nellis (2020).Arvukusmudeli põhjal hinnatakse arvukuse lineaartrendi, mis arvutakse arvukuse muutusele vaadeldava perioodi kohta. Lähtudes mudeli parameetritest eristatakse kuute arvukuse muutumise põhisuunda:
- tugev kasv - arvukuse kasv on suurem kui 5% aastas (tõusukordaja alumine usalduspiir on üle 1,05);
- mõõdukas kasv - arvukuse kasv on suurem kui 1% aastas, kuid mitte üle 5% aastas (tõusukordaja usalduspiirid on vahemikus 1-1,05);
- stabiilne - selge langus või tõus puudub, arvukuse muutuse usaldusvahemik jääb piiresse -5% kuni +5% aastas (tõusukordaja usalduspiirid on vahemikus 0,95-1,05);
- ebaselge - kui selge langus või tõus puudub ja arvukuse muutuse usaldusvahemik hõlmab suuremat vahemikku kui -5% kuni +5% aastas;
- mõõdukas langus - arvukuse langus on suurem kui 1% aastas, kuid mitte üle 5% aastas (tõusukordaja usalduspiirid on vahemikus 0,95-1);
- tugev langus - arvukuse langus on suurem kui 5% aastas (tõusukordaja ülemine usalduspiir on alla 0,95).
Mõlema komposiitindeksi pikaajaline trend (1983-2020) näitab mõõdukat langust nii põllulindude kui ka metsalindude arvukuses.
Põllulindude arvukuse kahanemise põhjuseid on mitmeid. Nendeks on nii kaasaegne intensiivistunud põllumajandustootmine, maakasutuse ja maastiku struktuuri muutused, illegaalne jaht (peamiselt Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas) kui ka tõenäoliselt suurenenud kisklus. Põllulindude komposiitindeksit ja selle muutusi põhjustavaid mõningaid faktoreid on analüüsitud pikemalt 2018. aasta eestikeelses teadusartiklis.
Metsalindude arvukuse kahanemine on tõenäoliselt põhjustatud intensiivsemast metsamajandamisest viimastel dekaadidel. Samuti on tõenäoliselt mõjutanud vähemalt osade metsalindude arvukust kisklus. Põhjalikumalt käsitleb metsalindude arvukuse muutusi Eestis 2019. aasta eestikeelne teadusartikkel.