Vastavalt Meresõiduohutuse seaduse § 491 Keskkonnaagentuur tagab hüdrometeoroloogilist teenindamist sealhulgas koostab Eesti merealade jääprognoosid ja jääkaardid. Jääinfo tagamisel Keskkonnaagentuur täidab riikliku jääteenistuse rolli (Keskkonnaagentuur esindab Eestis riiklikku jääteenistust Läänemere jääinfo tagamisel).
Ülevaade
Keskkonnaagentuuri jääteenistuse rolli täitmine ehk jääraporti ja jääkaardi koostamine on ilmaprognooside koostamine ja ilmamudelite arendamine teenuse alamteenus. Tegemist on hoiatuste hooajalise iseloomuga. Keskmiselt teenuse osutamine toimub perioodil detsember-märts.
Igal tööpäeval kanname jääkaardile meie merealade jääolukorra muutused – määrame jääliigid ning jää nähtused, paneme hinnangulised jää paksused. Samale kaardile jõuab ka jäämurdjate info ja Transpordiameti navigatsiooninõuded. Valminud jääkaarte saab jälgida interaktiivsel veebirakendusel jaakaart.envir.ee.
Vaata lisaks
- Seotud lingid
Jääkaardi koostamisel kasutatakse kaugseire andmeid
Uudsel interaktiivsel veebirakendusel jaakaart.envir.ee saab tutvuda sel hooajal koostatud jääkaartidega asukohapõhiselt. Lisaks kuvatakse kaardil jäävaatlusi ning värskemaid satelliitpilte. Jääkaardi koostamisel kasutame detailseid radarinstrumendiga Sentinel-1 satelliitmõõtmiste andmeid, mille abil saab hinnata jääolude muutusi Eesti merealadel nii öösel kui päeval isegi pilvise ilmaga. Lisaks radaripõhisele satelliitinfole jõuavad veebirakendusele ka teised satelliitandmed. Sentinel-2 ning Sentinel-3 satelliitidel on optilised instrumendid, millega on keeruline tuvastada jääd pilvise ilmaga või päevavalguseta, kuid ilusa ilma korral aitavad need andmed hinnata merejää ulatust.
.jpg)
Kaugseirepõhine jääseiresüsteem võimaldab tuvastada erinevaid merejää tüüpe (kinnisjää, tihe jää, hõre jää, jää algliigid, jm), jäänähtuseid (rüsid ja lahvandused) ning lisaks saab jälgida jää olukorda ka suurematel järvedel. Kaugseire andmete abil saab hinnata ka jääkatte ulatust ning jääolude dünaamikat
Kaugseire info ei anna aga täielikku pilti jääolukorrast ning seda olulisemad on ka kohapeal tehtavad jäävaatlused.
Avalikkusele on kättesaadav interaktiivne jääkaardi veebirakendus aadressil jaakaart.envir.ee/, kust tavakasutaja saab igapäevaselt jälgida erinevaid satelliitpilte ja merejääkaarte. Täiendavalt jõuavad veebirakendusse ka jääpaksuse vaatlused, mida hakatakse koguma nii riikliku ilmaäpi ILM+ ning veebipõhise jäävaatluste sisestusvormi abil. Usaldusväärsete jäävaatlusandmete kogumiseks on kokkulepped ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga
Keskkonnaagentuuri loodud riiklik ilmaäpp ILM+ võimaldab mitte ainult jälgida erinevat ilmainfot ja hoiatusi, vaid selle kaudu saab igaüks edastada ka vaatlusi, sh jäävaatlusi. Sisestatud jäävaatlused ilmuvad ühekorraga nii nuti- kui ka kaardirakendusele. Jäävaatlusele saab lisada juurde ka pilte, mis annavad lisandväärtust jääolukorra hindamisel. Teine võimalus on jäävaatlus lisada läbi veebivormi, ent sellisel juhul ilmuvad vaatlused üksnes kaardirakendusele.
Kes on jääinfo kasutajad Eestis
Keskkonnaagentuuri koostatud jääkaarte kasutatakse laevade ning jäämurdjate optimaalse teekonna planeerimiseks, aja- ning kütusekulu kokku hoidmiseks. Karmimatel talvedel, kui kõik meie merealad on kaetud jääga, võib kogu Läänemere ulatuses töötada 20-30 jäämurdjat korraga. Transpordiametil on ilmunud jäämurdeblogi, mida uuendatakse vähemalt kord nädalas ja kust saab infot jäämurdetööde kohta.
Meie poolt koostatud jääinfot jälgivad põnevusega ilmahuvilised ning kalurid, kes ootavad suure huviga talvist kalapüügihooaega, samuti ka talisportlased jääl surfamiseks või uisutamiseks. Jääinfot kasutatakse veel ka jääle mineku lubamise või vastupidi keeldude kehtestamiseks, stabiilselt külmade ilmade esinemisel jääteede planeerimiseks, aga mõnikord ka hätta jäänud elanike kiiremaks päästmiseks. Nende tegevuste realiseerimiseks on Keskkonnaagentuuril hea koostöö Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga.
Üleskutse aktiivsetele ilmahuvilistele! Kasutage ILM+ nutirakendust ka vaatluste lisamiseks. Jääpaksuse mõõtmised kajastavad reaalset jääolukorda kindlas asukohas. Teie vaatluste abil saame välja anda täpsema ning ajakohasema jääinfo. Nutirakenduses saab edastada jää paksuse väärtuse ning lisada juurde ka pilte ja videoid. Nii saame veelgi rohkem infot jääoludest ning ka meieni jõuavad põnevad jäänähtused. Vaatluseid tehes olge palun ettevaatlikud. Infot siseveekogude jääolude kohta saab Päästeameti kaardilt.
Keskkonnaagentuur ja Päästeamet teevad koostööd jäävaatluste andmete sisestamise ja avalikustamise osas, et juba järgmisel hooajal oleks mõlema asutuse jäävaatlused leitavad ühest kasutajasõbralikust rakendusest.
Rahvusvaheline koostöö jääinfo tagamiseks
Läänemere jääteenistuste ühine eesmärk on luua piisav jääteenuste ja väljundite valik Läänemere merealadel, mida kohandatakse vastavalt kasutajate vajadustele ja mis annavad parema aluse otsuste langetamiseks, aidates sh kaasa ka navigatsiooni ohutusele. Läänemere jääteenistuste omavaheline koostöö ja meeskondade ühine siht tagab teenuste kõrge kvaliteedi.
Jääteenistuste vahel toimub igapäevane jääinfo vahetus. Enne jääkaardi- ja raporti koostamist tutvutakse kogu Läänemere jääinfoga, et mõista, kui palju on jääd mere ulatuses. Samuti aitab see saada ettekujutuse, kuidas jääolud võivad lähiajal muutuda, võttes arvesse ka ilmaprognoosi. Läänemere jääteenistuste üldinfot ning iga teenistuse jääolukorra viimast jääraportit saab vaadata veebis www.bsis-ice.de.
Iga 2 või 3 aasta tagant toimub ka Läänemere teenistuste kohtumine (Baltic Sea Ice Meeting), kus erinevate riikide spetsialistid jagavad oma muljeid ja kogemusi möödunud jäähooaegadest, tutvustavad oma teenuseid ning otsivad uudseid võimalusi parema jääinfo tagamiseks Läänemere piirkonnas. Soome ja Rootsi jääteenistused tunnevad huvi Keskkonnaagentuuri poolt arendatud jääinfosüsteemi vastu, kuna see on ainus veebirakendus, kus on koondatud nii igapäevane kaugseire info kui ka jääkaardid ning -vaatlused.
Jääkaart koostatakse spetsiaalselt arendatud QGIS jääkaardi rakenduse abil, kuhu on koondatud kaugseire info viimase 3 päeva kohta ja vaatlused, mis laekuvad süsteemi peamiselt ILM+ nutirakendusest, samuti jõuab sinna ka muu avalikult kättesaadav jääinfo. Jääkaardi koostaja valib iga mereala kohta jääinfo allika ning koostab nende andmete alusel jääkaardi, kuhu lisatakse ka Transpordiameti jäämurdeinfo.
Lisaks jääkaardile koostab ja saadab Keskkonnaagentuur igapäevaselt edasi ka raportit Eesti merealade ja laevateede jääolukorra kohta. Sisuliselt on tegu sama infoga, mis läheb jääkaardile aga numbrilisel kujul. Jääolukorda kirjeldavad andmed on kodeeritud koodiga Baltic Sea Ice Code. See kood on koostatud Maailma Meteoroloogilise Organisatsiooni merejää nomenklatuuri (WMO Sea Ice Nomenclature) alusel ja on kasutusel kõikides Läänemerd ümbritsevates riikides. See on lihtsaim ja kiireim viis edastada merealade jääolukorra infot. Igapäevases jääraportis lisandub numbrilisele koodile ka tekst, mis kirjeldab jääolukorda veidi detailsemalt, näiteks lahvanduse asukoht, jää triivimise suund, ohutu navigatsiooni nõuded jne.
