Kasvuhoonegaaside inventuur
Kasvuhoonegaasid (KHG) põhjustavad kasvuhooneefekti, mille tagajärjel toimuvad kliimamuutused. Selleks, et mõista, kui suur on inimtegevuse mõju kliimale, mõõdavad ja hindavad riigid igal aastal oma territooriumil tekkinud kasvuhoonegaaside heitkoguseid alates 1990. aastast kuni andmete esitamisele eelnenud üle-eelmise aastani (X–2). Selle ülevaate annab kasvuhoonegaaside inventuur.
Kasvuhoonegaaside inventuur on teaduspõhine kokkuvõte sellest, kui palju kasvuhoonegaase eri sektorites – näiteks energeetikas, transpordis, tööstuses ja põllumajanduses – tekib. Inventuuri koostavad riigid igal aastal ning tulemused esitatakse Euroopa Liidule ja ÜROle. Nii saab jälgida, kuidas heitkogused ajas muutuvad ja kas riigid liiguvad oma kliimaeesmärkide täitmise suunas.
Inventuuri andmed on olulised, sest nende põhjal seatakse heitkoguste vähendamise eesmärke ja kavandatakse kliimapoliitikat nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil. Samuti aitab inventuur mõista, kuidas muutused majanduses ja ühiskonnas mõjutavad kasvuhoonegaaside heidet.
KHG heitkoguste raporteerimisel on riikidel kohustus kasutada ühtseid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (ing k Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) metoodikaid. Värskeimad inventuuri aruanded, mis on jaotatud kategooriatesse IPCC juhiste alusel, leiad siit.
2024. aastal oli kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus (koos kaudse CO2-ga ja koos LULUCF sektoriga) 12,1 miljonit tonni CO2 ekv. Ilma LULUCF sektorita oli heitkogus 10,2 miljoni tonni CO2 ekv. Aastatel 1990–2024 vähenesid KHG heitkogused koos LULUCF sektoriga 66,5%.
Eesti kõige olulisem kasvuhoonegaas 2024. aastal oli süsinikdioksiid (CO2), mis moodustas 79.0% kogu riigi kasvuhoonegaaside heitkogusest (ilma LULUCF sektorita), millele järgneb metaan (CH4) 10,5% ja dilämmastikoksiid (N2O), 8,6%. Fluorosüsivesinikud (nn F-gaasid) moodustavad ligikaudu 1,8% koguheitest.
Euroopa Liidu Heitkoguste kauplemise süsteem (nn EL HKS)
Kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liit loonud ühise heitkoguste arvestamise ja kauplemise süsteemi (EL HKS). Süsteem tagab, et tööstused, elektrijaamad ja teised suure kasvuhoonegaaside heitkogusega käitised püsiksid seatud normide piires ning vähendaksid heitkoguseid aasta-aastalt. Eesti käitised kuuluvad järgmistesse sektoritesse: energiatootmine, sh koksiahjud ja naftasaaduste ümbertöötlemine, mineraalsete materjalide töötlemine ja muud tegevused – tselluloosi- ja paberitootmine. EL HKS graafikul on näha 2021-2024 EL HKS tõendatud heitkogused. Perioodil 2025-2030 on joonisel esitatud EL HKS heitkoguste prognoos, mille koostamisel on arvesse võetud Eesti poolt planeeritud juhitavaid võimsusi elektri tootmiseks.
Rohkem informatsiooni EL HKSi kohta on leitav Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel.
Jõupingutuste jagamise määruse (JJM) sektorite kasvuhoonegaaside heitkogused
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid 2009. aastal kokku ühises raamistikus kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamiseks sektorites, mis ei kuulu Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (EL HKS). Seda raamistikku nimetati jõupingutuste jagamise otsuseks (Effort Sharing Decision – ESD) ning see kehtis aastatel 2013–2020. Otsus hõlmas eelkõige järgmisi valdkondi: transport, põllumajandus, jäätmekäitlus, tööstusprotsessid (sh fluoritud kasvuhoonegaasid) ning väiksemad energiatootmise seadmed (alla 20 MW nimisoojusvõimsusega). Aastateks 2021–2030 võeti vastu uus kokkulepe – jõupingutuste jagamise määrus (Effort Sharing Regulation). Sellega jätkati ja täiendati varasemat süsteemi, et aidata Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel täita Pariisi kliimaleppe eesmärke.
Graafikul (JJM) on näha nende sektorite kasvuhoonegaaside heitkogused perioodil 2021-2030, kusjuures aastatel 2021–2024 põhinevad andmed Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel.
2024. aastal jagunesid JJM sektorite heitkogused järgmiselt:
- transport (v.a riigisisene lennundus) – 47%
- põllumajandus – 27%
- väikesemahuline energeetika (alla 20 MW) – 16,9%
- jäätmekäitlus – 5,1%
- tööstusprotsessid – 4,0%
Perioodi 2025–2030 kohta on joonisel esitatud heitkoguste prognoos. Prognoosi koostamisel on arvesse võetud mitmeid sektoreid mõjutavaid tegureid, näiteks bensiini ja diislikütuse tarbimist, maanteetranspordi läbisõitu, loomade arvu, mineraalväetiste kasutust, saagikust ning soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste koguseid.
Rohkem informatsiooni Jõupingutuste jagamise määruse (JJM) kohta on leitav Kliimaministeeriumi veebilehel.
Kasvuhoonegaaside prognoosid
Lisaks kasvuhoonegaaside inventuuridele koostab riikkasvuhoonegaaside prognoose. KHG prognoosid näitavad, kuidas hetke parima teadmise kohaselt võivad heitkogused tulevikus erinevate majandus-, energia- ja poliitikaarengute korral muutuda. Prognoosid on koostatud kuni aastani 2050, et hinnata, kas riik liigub seatud kliimaeesmärkide suunas, sealhulgas strateegias „Eesti 2035“ määratletud eesmärgini saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kasvuhoonegaaside prognoosid aitavad mõista, millistes sektorites vähenevad heitkogused piisavalt kiiresti ning kus oleks tarvis rakendada täiendavaid meetmeid. KHG prognoosid on seega oluline tööriist poliitikakujundamisel, sest nende abil saab kavandada tõhusamaid meetmeid, hinnata juba rakendatud poliitikate mõju ning tagada, et riik täidab oma rahvusvahelisi ja siseriiklikke kohustusi.
Kasvuhoonegaaside prognooside koostamise baasaasta on aasta 2023.
Prognoosid on koostatud perioodiks 2024–2050.
Prognooside koostamisel lähtutakse olemasolevatest meetmetest. See tähendab, et arvesse võetakse meetmeid, mis on juba otsustatud või mille rakendamine on selgelt kavandatud. Näiteks:
-
meetmed, mille on heaks kiitnud valitsus või muu riiklik institutsioon;
-
meetmed, mille kohta on määrus olemas või lähiajal kinnitatakse;
-
meetmed, mis ei hõlma rahalist toetust, kuid mõni konkreetne asutus või organisatsioon tegeleb või on otsustanud nende rakendamisega tegeleda nt standardite, reeglite või nõuete uuendamine või rangemaks muutmine.
Koos LULUCF sektoriga prognoositakse 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist võrreldes 1990. aastaga 84,3%. Ilma LULUCF sektorita on selleks hinnanguks 95,9%.
Kasvuhoonegaaside vähenemist aastaks 2050 võrreldes aastaga 2023 prognoositakse koos LULUCF sektoriga 42% ja ilma LULUCF sektorita 68,7%.
Vastavusskeem IPCC juhiste järgi kasutatavate ja Eesti poliitikakujundamises kasutatavate kasvuhoonegaaside kategooriate vahel: Sektorite jaotus.jpg