Skip to main content

Eestis on põhjavee seiret paljudes kaevudes teostatud juba nõukogude ajast. 1958-st aastast algas kompleksne Eesti territooriumi geoloogilis-hüdrogeoloogiline kaardistamine, mille käigus rajati järgmistel aastakümnetel suur hulk uuringu puurauke. Põhjavee seisundi uurimist alustati Eesti Hüdrogeoloogia Jaamas vastavalt pikaajalisele projektile, mis kinnitati 1960. aastal. 1960-ndatest algavadki meie tänapäevase põhjavee seirevõrgu kõige vanemad andmeread. Seire vaatlusvõrk on olnud läbi ajaloo erineva mahuga – 1961. aastal oli võrgus 215 vaatluskaevu, 1990. aastal 760 vaatluskaevu.

Alates 1990. aastast muutusid põhjaveeseire pidamise alused taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Üleminekuperioodil põhjaveeseire praktiliselt katkes. Veehaarete seiret pidid korraldama vee-ettevõtted, kaevandusveega seotud seiret – kaevandused ja karjäärid ning seiret reostusobjektidel – sellega seotud ettevõtted. Taasiseseisvunud Eesti riiklik seireprogramm toimub alates 1995-ndast aastast, mis on tänasel kujul aset leidva põhjavee seire alguseks. Põhjavee seiret on mõjutanud nii Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivi (VRD), kui põhjavee direktiivi üle võtmine, millega algatati Eestis põhjaveekogumite moodustamise protsess (esimesed põhjaveekogumid kinnitati 2004. aastal, viimati uuendatud 2019. aastal). Raamdirektiivi kohaselt peab seire andma ülevaate kõikide põhjaveekogumite kohta igas Eesti valgala piirkonnas. VRD kohane Eesti põhjaveekogumite hindamise ja läviväärtuste määramise metoodika töötati välja 2013. aastal (täiendati 2019. aastal Eesti Geoloogiateenistuse poolt) ning selle põhjal hinnatakse iga 6 aasta tagant põhjaveekogumite seisundeid (2014 ja 2020). Seoses Euroopa Liidu nitraadidirektiivi üle võtmisega on Eestis põhja- ja pinnavee kaitseks moodustatud intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnanõuded ja piirkonnas teostatakse alates 1995. aastast nitraaditundliku ala (NTA) seiret.

 

Põhjaveekogumite seire aruanne

UUS! 2023. aasta põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala põhjavee seire aruanne on leitav siit.

Põhjavee koguselises seires tehti veetaseme mõõtmisi 2023 aastal 254‐s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12‐365 korda aastas. Põhjaveekogumite keemilise seisundi seires oli 2023 aastal 230 seirejaama ja aasta teisel poolel võeti veeproov põhjavee keemiliste näitajate määramiseks ning vastavalt rotatsioonile erinevate ohtlike ainete analüüsimiseks.

Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2023 aastal küllaltki stabiilsed. Kui 2022 aastal oli Eesti keskmine sajusumma 80% normist, siis 2023 aastal oli sademeid 689 mm, normist (662 mm) enam ja võrreldes eelmise aastaga oli 2023 aasta veerohkem. Suurem sademete hulk kajastub ka maapinnalt esimese põhjaveekihi veetasemetes ja nii olidki enamikes põhjaveekogumites aastakeskmised veetasemed käesoleval aastal kõrgemal.

Põhjaveekogumite 2023 aasta seire olulisi negatiivseid suundumusi põhjaveekogumite keemilises seisundis ei tuvastanud.

Nitraatiooni sisaldused nitraaditundliku ala (NTA) maapinnalähedases põhjavees (hõlmab põhjaveekogumist vaid ülemise osa) on kõrgemad. 2023. aastal ületas nitraadi aastakeskmine sisaldus lubatud piirväärtuse 20 seirejaamas ehk 18%. Maksimumväärtusena ületati 50 mg/l piirväärtus 2023.a 33 seirejaamas.

Põhjaveekogumite seisundist ja olmeveevajadusest lähtudes on oluline jälgida veetasemeid ja keemilise seisundi näitajaid veevõtu mõjuga rannikupiirkondades, sügaval paiknevates Ordoviitsiumi‐Kambriumi ja Kambriumi‐Vendi veekihtides, põlevkivikaevandamise mõjualal ning maapinnalähedastes põhjaveekihtides taustaandmete saamiseks põhjaveest sõltuvate veekogude ja maismaaökosüsteemide vajadusteks.

Seirearuande aluseks on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt teostatud seire andmed, mis on avalikustatud keskkonnaseire infosüsteemis KESE.

Nitraaditundliku ala seire aruanded leiab KESE infosüsteemist.

Published: 08.05.2023  /  Updated: 10.04.2024