Skip to main content

Ülevaade metsastatistikast


Andmeid metsavarude kohta kogutakse metsade inventeerimisega. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldusi kirjeldava lausinventeerimisega koguti andmeid kõikide metsade kohta kuni 1992. aastani. Sellest ajast alates on ainult riigimetsi suudetud inventeerida klassikalise 10-aastase tsükliga, erametsi aga on inventeeritud vastavalt nende registreerimisele maakatastris ning riigi rahalistele võimalustele. See on tekitanud olukorra, kus lausinventeerimise andmed suure osa metsade kohta on aegunud, paiguti on andmed nüüdseks enam kui 20 aastat vanad.

Reaalajas uuenevat metsainfot saad uurida alamlehel Metsainfo hetkeseis ning Eesti metsasust võrdluses muu maailma ja Euroopaga Metsa pealehel.

Statistiline metsainventuur ehk SMI


Andmeid Eesti metsavarude kohta kogutakse metsade inventeerimisega. 1999. aastal alustati Eestis statistilise metsainventuuriga, hetkel teeb seda Keskkonnaagentuur.

Statistiline metsainventuur (SMI; ingl National Forest Inventory, NFI) on valikuuring, mille raames mõõdetakse üleriigiliselt proovitükke. Saadud andmete ja statistiliste meetodite alusel koostatakse metsaressursi üldistatud hinnangud kogu Eesti kohta. Lisaks metsade kohta kogutavale teabele registreeritakse andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. Lisaks hindab SMI eri maakasutuskategooriate pindalasid ja nende muutusi. Neid andmeid kasutatakse kasvuhoonegaaside inventuuri, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori hinnangute koostamisel.

 

Kuna SMI on valikuuring, kaasneb statistilisel uuringul proovitükkide karakteristikute alusel tehtud üldkogumi mingi tunnuse hinnanguga alati tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Seega võib näitajate tegelik väärtus esitatust statistilise vea võrra erineda.

Published: 02.06.2022  /  Updated: 21.11.2024