- Energeetikasektor on peamine kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas. Enamus valdkonna heitest pärineb elektri ja soojuse tootmiseks vajalikust kütuste põletamisest ning vaid marginaalne osa hajusheitest.
- Energeetikaga seotud süsihappegaasi (CO₂) heitkogused varieeruvad aastast aastasse peamiselt majandussuundumuste, energiavarustuse struktuuri ja ilmastikutingimuste tõttu. Oluline mõju on ka põlevkivielektri tootmismahtudel, mis sõltuvad nii elektrihindadest kui ka heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) heitkoguse ühiku hinnast – mida kõrgemad on elektrihinnad ja madalamad HKS ühiku hinnad, seda enam pääsevad põlevkivielektrijaamad turule.
- Sektori heitkogused on pikaajaliselt oluliselt vähenenud. 1990.–1993. aastatel vähenesid heitkogused oluliselt, kuna Eesti majandus läbis pärast iseseisvuse taastamist ulatuslikke struktuurimuutusi. Alates 2009. aastast on heitkogused olnud tihedalt seotud põlevkivielektri tootmismahtudega. Aastal 2019 ja 2020 vähenesid heitkogused oluliselt, eeskätt energiatööstuses. Peamisteks põhjusteks olid Euroopa Liidu HKS CO2 ühiku hind, madalamad elektrihinnad ja soojemad talved. 2022. aastal, kui energiakriis tõstis elektrihinda ja põlevkivi kasutust, olid ka heitkogused suuremad.
Põhjalikum ülevaade Eesti poliitikakujundamise vaatest on leitav Kliimaministeeriumi veebilehelt, kliimapoliitika andmeväravast ning Euroopa Liidu riikide andmed EEA veebilehelt.