Elektri aasta keskmine lõpphind kodutarbijale

Eesti kodutarbijale on elektri lõpphind soodsam kui teistes Läänemere-äärsetes riikides ja Euroopa Liidus keskmiselt. Perioodil 2020-2024 oli Eesti kodutarbijale elektri aasta keskmine lõpphind madalam kui Läänemere-äärsetes riikides (Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Poola, Taani) ja Euroopa Liidus. 

Hinnavahe on vähenemas. Kui 2020. aastal oli elektri lõpphind Eesti kodutarbijale Läänemere äärsete riikidega võrreldes 30% madalam, siis 2024. aastaks oli erinevus ligikaudu 15% (kodutarbijad 2500-4999 kWh). 

Elektrihinna volatiilsus on suurenenud. See tähendab, et Eesti elektrihinnapiirkonnas on varasemast rohkem neid tunde, kus elektrihind on väga kõrge või vastupidi. Volatiilsuse tekkele avaldab mõju ka taastuvenergia osakaalu suurenemine elektritootmises. Loe edasi Konkurentsiameti elektri- ja gaasituru ülevaatest.

Elektri aasta keskmise lõpphinna alandamine kõigis tarbijagruppides alla võrdlusriikide keskmise on üks ENMAK 2035-s seatud eesmärk. Suurema energiatarbimisega äritarbijatel on Eestis elektri lõpphind Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola ja Taani lõpphinna aritmeetilise keskmisega võrreldes veel kõrgem. Elektri hinna alandamiseks suurendatakse toetuste abil taastuvelektri tootmist seni, kuni see vähendab elektri lõpphinda. Pikema elueaga taristu (tuumajaam, meretuulepargid, vesisalvesti) jaoks luuakse vähemalt 30-aastase tähtajaga finantseerimislahendused, mis võimaldaks teha investeerimisotsuseid turupõhiselt.

Kõrge elektri hind on väljakutse ka Euroopa Liidus tervikuna. Suur energiahindade erinevus võrreldes tööstuskonkurentidega ja võimalik strateegiline sõltuvus puhta energia tehnoloogialahendustest esitavad tõsise väljakutse Euroopa tööstuse konkurentsivõimele. Samuti vähendavad suured energiaarved koosmõjus elukalliduse tõusuga ostujõudu.