Energiamahukus

Eesti energiamahukusel on alates 2016. aastast langustrend, kuid see on endiselt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Riigi suur energiamahukus tuleneb peamiselt energiakuluka põlevkivienergia tootmisest, kuid seda suurendab ka energia ebaefektiivne tarbimine. Viimast mõjutavad näiteks iganenud infrastruktuur korterelamutes ja kaugküttevõrkudes. 

Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 (ENMAK 2035) on seatud eesmärk saavutada aastaks 2035 energiamahukuse määr, mis on Euroopa Liidu keskmisega võrdne või sellest madalam.

Energia säästmisel on riik seadnud fookuse elamute energiatõhususe parandamisele. Senised riiklikud energiasäästumeetmed on keskendunud elamute, tervisekeskuste, lasteaedade, erihoolekandeasutuste ja koolide energiatõhusamaks muutmisele. Iganenud kaugküttevõrkude infrastruktuuri uuendamiseks on toetatud ka soojusenergia tootmise ja ülekande efektiivsemaks muutmist. Tööstussektori energiatarbimise vähendamiseks on toetatud ettevõtete ressursikasutuse tõhustamist ja transpordisektoris on energiatõhusust edendatud läbi transpordisektori elektrifitseerimise ning kergliikluse edendamise. Loe edasi siit.