150 kg
pakendijäätmeid tekib Eestis aastas elaniku kohta. Pakendijäätmete kogused on vähenenud.
3%
suureneb iga-aastaselt biojäätmete liigiti kogumine. Köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine on kasvutrendis
7,4 miljonit tonni
jäätmeid ladestati 2022. aastal. Ladestatud olmejäätmeid on märgatavalt vähem
Ülevaade
Jäätmeid tekib igas inimtegevuse valdkonnas, mistõttu on need paratamatult saanud igapäevaseks osaks meie elus. Selleks et keskkond säiliks elamiskõlbulikuna ja võimalikult puhtana, on vajalik jäätmetekke ärahoidmine või vähendamine ning jäätmete sihipärane käitlemine vastavalt üldtunnustatud jäätmehierarhiale.
Vaata lisaks
- Andmeallikad
-
Jäätmete infopäring alates aastast 2020 – riikliku jäätmearuandluse statistika alates aastast 2020
Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS – keskkonnalubade taotlemine, menetlemine, keskkonnatasude deklareerimine ja aastaaruannete esitamine (andmed jäätmete tekke ja käitlemise kohta) aastast 2019
Riiklik pakendiregister PAKIS – pakendite turule laskmise ja nende kasutamisel tekkinud jäätmete taaskasutamise koguste arvestamine
Probleemtooteregister PROTO – probleemtoodete (elektri ja elektroonikseadmed, mootorsõidukid ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast, akud ja patareid) turule laskmise ja vastavate jäätmete taaskasutamise koguste arvestamine
Ohtlike jäätmete saatekirjade register OJS – digitaalsed saatekirjad ohtlike jäätmete liikumise jälgimiseks
Keskkonnaportaali rakendus Andmed & kaart – ülevaade registreeritud jäätmekäitluskohtadest
Saasteainete heite- ja ülekanderegister PRTR - riiklik elektrooniline andmebaas, mille eesmärk on tagada ligipääs keskkonnainfole riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
- Õigusaktid
-
Probleemtoodete alased õigusaktid
Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded