Ringmajandus on majandusmudel, mis seab esikohale ressursside jätkusuutliku kasutamise ning mille eesmärk on siduda majanduskasv lahti taastumatu toorme kasutamisest.
Ülevaade
Jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks vajame mudelit, mis suunaks loodusressursside tõhusamat kasutust läbi materjaliringluse. Sobivat lahendust pakub üleminek ressursitõhusamale ringmajandusele, mis aga olemuslikult nõuab süsteemseid muudatusi nii poliitilise tasandi otsustes kui ka ettevõtjate, tarbijate ning ühiskonna hoiakutes ja käitumises. Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme kasutusest luues võimalikult väikeste kadudega ringse tootmis- ja tarbimissüsteemi. Ressursse on vaja hallata efektiivselt kogu nende olelusringi vältel, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades sealjuures vähem jäätmeid. Lisaks keskkonnamõju vähendamisele on ringmajanduse põhimõtet efektiivselt rakendades võimalik ettevõtetel vähendada kulusid, suurendada kasvupotentsiaali ning edendada ettevõtte mainet. Just seetõttu on konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu huvides oluline üleminna ressursitõhusale ringmajandusele, kus peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete:
- korduskasutusele;
- parandamisele;
- ringlusesse võtmisele.
Üleminek ringmajandusele vajab muutusi kogu toote väärtusahelas alates toote disainist kuni uute ärimudelite ning tarbimisharjumusteni. Uute ja olemasolevate toodete korral on peamine fookus kogu olelusringi disainimisel, keskendudes jätkusuutlikule materjalivalikule, kvaliteedile (toote pikk eluiga, parandamisvõimalus), tarneahela optimeerimisele ning kordus- ja taaskasutusele (universaalsus, komponentide eraldamise võimalikkus). Lisaks nutikatele disainilahendustele on tähtis roll ka ökoinnovatsioonil ja tehnoloogia arengul, mis toetaks majandusarengu ümbersuunamist. Selleks, et ringmajandus saavutaks oma täieliku potentsiaali, on vaja süsteemset mõtlemist ja muutusi kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes.
Ringmajandus on valdkonnaülene põhimõte, mistõttu on olulisel kohal ettevõtete omavaheline koostöö ning rahvusvahelised kokkulepped, mis loovad märkimisväärseid võimalusi uute turgude ja partnerluste loomiseks. Edukat ettevõtete koostööd iseloomustab hästi tööstussümbioos, mille eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte jäätmed, jääksoojuse või muud kõrvalsaadused kasutab ära teine ettevõte.
Suuri muudatusi on vaja teha ka selles, kuidas tooteid ja teenuseid tarbitakse. Miljonite tarbijate igapäevastel valikutel on oluline mõju keskkonnale. Teadlikkuse suurendamine ning nõudluse tekitamine jätkusuutlike toodete järele aitab kaasa keskkonnaga arvestava majanduse arengule.
Ringmajandus on hea võimalus muuta keskkonnaprobleemid majanduslikeks võimalusteks, millest võidavad nii keskkond, tarbija, ettevõtja kui ka riik.
Keskkonna hea kvaliteedi säilitamine on vajalik meie kõigi heaoluks ja arenguks. Ammutame sealt kogu materjali, mida vajame erinevate toodete ja teenuste tarbimiseks ning lõpuks jõuab kõik meie tegevusest ülejääv ringiga tagasi keskkonda. Igaüks meist osaleb selles ringluses ja seega saame igapäevaste otsustega määrata, kui palju ja kuidas me keskkonda mõjutame.