Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCFi sektor (ingl. k. Land Use, Land Use Change and Forestry) on määratletud rahvusvahelisel tasemel kui üks kasvuhoonegaaside (KHG) inventeerimise valdkond.
Keskkonnaagentuur korraldab LULUCFi sektori iga-aastaste inventuuriandmete koondamist, analüüsimist ja -aruande täitmist. KHG inventuuri hinnangud antakse alates 1990. aastast kuni üle-eelmise aastani (X–2). Lisaks koostatakse iga kahe aasta tagant ülevaade LULUCFi sektori KHG heitkoguseid vähendavatest meetmetest, poliitikasuundadest ja prognoosidest.
LULUCFi sektor hõlmab kuute maakategooriat: metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muud maad. Iga alakategooria all raporteeritakse aastast süsinikuvaru muutust järgmistes süsiniku talletajates: elus biomass (maapealne ja maa-alune biomass), surnud orgaaniline aine (surnud puit ja varis) ja mullad (mineraal- ja turvasmullad). Hinnang antakse ka puittoodete kohta alamkategooriates saematerjal, puitplaadid, kemi-termo-mehaaniline puitmass ning paber ja papp. Lisaks süsinikuvarus toimuvate muutustele peetakse arvestust N2O ja CH4 voogude üle, mis tulenevad turvasmuldade kuivendamisest, põlengutest ning lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest muldades.
LULUCFi sektoris hinnatakse ainult inimtekkeliste KHG heidet ja sidumist. Seetõttu jääb näiteks looduslikes soodes toimuv CO2 sidumine arvestusest välja. Peamist mõju avaldavad KHG netoheitele metsade vanuseline struktuur, majandamise praktikad metsamaal (sh raiemaht) ja põllumaal, kuivendatud turvasmuldadest tulenev heide, aiandusturba heitkogused ning süsiniku sidumine puittoodetes.
KHG inventuuri LULUCFi sektori ülevaated ning teave poliitikasuundade, meetmete ja prognooside kohta on leitavad siit.
LULUCFi sektorile on seatud siduvad kohustused süsinikuheite osas perioodiks 2021–2030, mis tulenevad LULUCFi määrusest (EL) 2018/841. Määruse kohaselt peavad LULUCFi sektori arvestuslikud heitkogused olema kompenseeritud vähemalt samaväärse arvestusliku süsiniku sidumisega sama sektori poolt (nn no-debit rule). LULUCFi määrusest tulenevalt koostas Eesti riikliku metsanduse arvestuskava (National Forestry Accounting Plan, lühend: NFAP), mille peamine ülesanne oli määrata liikmesriigi jaoks metsa heitkoguse võrdlustase (Forest Reference Level, lühend: FRL). FRL on vajalik selleks, et hinnata KHG heidet ja sidumist majandatava metsamaa kategoorias ehk aladel, mis on olnud metsamaa üle 20 aasta. Riikliku metsanduse arvestuskava kohaselt on aastateks 2021–2025 Eesti metsade võrdlustasemeks koos puittoodetega -1,75 mln t CO2 ekv aastas ja ilma puittoodeteta -1,33 mln t CO2 ekv aastas. Arvestust peetakse veel eraldi metsastatud maa, raadatud maa, majandatava põllumaa, majandatava rohumaa, majandatava märgala ja puittoodete kategoorias. Metsastatud ja raadatud maa puhul võetakse arvesse nende koguheide ja -sidumine. Majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatava märgala arvestused toimuvad sarnastel alustel ehk võrreldakse 2021–2025 ja 2026–2030 netoheidet baasperioodi (2005–2009) netoheitega. Majandatavate märgalade arvestus muutub kohustuslikuks alates 2026. aastast.
Üha enam on hakatud Euroopa Liidu tasemel tähelepanu pöörama Euroopa rohelise kokkuleppe (European Green Deal) eesmärkidele. 2021. aastal kinnitati Kliimaseadusega vahe-eesmärk 2030. aastaks, milleks sai heitkoguste vähendamine vähemalt 55% võrra ja kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Kliimaeesmärgi saavutamiseks on tehtud LULUCFi sektorile täiendavad heitkoguste vähendamise ning süsiniku sidumise suurendamise ettepanekud (kuulub paketti „Fit for 55“). Kliimapakett näeb ette, et 2030. aastal seob kogu Euroopa Liidu LULUCFi sektor 310 miljonit tonni CO2 ekv, Eesti osa sellest oleks 2,5 miljonit tonni CO2 ekv. Võrdluseks, 2019. aastal sidus sektor Eestis 0,7 miljonit tonni CO2 ekv.
Keskkonnaagentuuril koostöös Eesti Maaülikooliga valmis 2021. aastal LULUCFi sektori sidumisvõimekuse uuring, mis analüüsib kompleksselt sektori KHG sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks, arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). Näitlikustamaks mõju LULUCFi eesmärgi täimise osas, on antud analüüsis kirjeldatud täiendavate meetmete paketti, kui võtta aluseks ühtlase kasutuse raiestsenaarium. Sel juhul oleks LULUCFi sektori prognoositav sidumine 2021–2030. aastal keskmisena 0,95 Mt CO2 ekv/aastas.
LULUCFi sidumisvõimekuse analüüs on leitav siit.