Ilm & kliima

  Pärnu rannikujaama ja Sauga meteoroloogiajaama parameetrite võrdlus

  Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine

  Soojussaarte hindamine Eesti linnades

Oktoober 2022

September 2022

Iga aasta 23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle liikmesriigid meteoroloogiapäeva. Sel päeval aastal 1950 jõustus WMO asutamise Konventsioon. Alates 1994. aastast tähistame ilmateenistuses meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga.

2021: Ookean, meie kliima ja ilm

Sel korral on konverentsi eesmärgiks tõsta fookusesse ilma, kliima ja keskkonnaseisundi muutused, pöörates erilist tähelepanu Läänemerele ning selle ümbrusele.

2020: Kliima ja vesi

Toome välja kliima ja vee omavahelised seosed ning analüüsime, kumb kumba rohkem mõjutab. Ja mis peamine: kuhu paigutub selles suures mosaiigipildis inimene oma otsuste ja tegudega? Kas oleme suutnud rohkem ära teha kliima hüvanguks või hävinguks? Milliseid fakte on ühe või teise kinnituseks esitada teadusel?

2019: “PÄIKE, MAA ja ILM”

Sel korral on konverentsi keskseks teemaks Päike ning selle mõju keskkonnale, inimestele ning majandusele. Kuna konverentsi toimumisaeg langeb sel aastal kokku rahvusvahelise veepäevaga, on esindatud seegi valdkond.

2018: “Valmis igaks ilmaks”

Sel korral keskendume oma esinejate, ettekannete ja käsitletavate teemadega ilmahoiatuste temaatikale. Kõneleme, kuidas mõjutavad ilmahoiatused inimesi oma vara kaitsel, liikluses ning igapäevatoimingutes. Millist ilmainfot peaks tähele panema ning millist infokanalit usaldada?

Lisaks allkirjastatakse sel päeval konverentsi raames ka  Eesti Meteoroloogia Seltsi asutusdokument.

2017: “Avastades pilvi”

2016: “Kuumem, kuivem, märjem. Silmitsi tulevikuga”

Kliima muutub. See ei ole pelgalt üks tulevikustsenaarium. Kliima muutub juba praegu, sealjuures temperatuuritõus on vaid osa muutustest. Muutunud on aastaaegade loomulik muster. Sagenevad ja intensiivistuvad sellised äärmuslikud ilmastikunähtused nagu kuumalained, põuaperioodid ja vihmavalingud. Need jätkuvad muutused annavad ettekujutuse kuumemast, kuivemast ja märjemast tulevikust.

2015: “Teadmised kliimast tegudesse”

2014: “Ilm ja kliima: kaasates noori” 

Tänavusel meteoroloogiapäeval keskendub WMO noortele, sest just noored on need, kes näevad milliseks kujuneb meie kliima järgmise poolsajandi vältel. WMO julgustab noori ilma vastu huvi tundma, avades ka just noortele suunatud “ilmanurgakese” WMO veebilehel.
Keskkonnaagentuur tähistab meteoroloogiapäeva 21. märtsil traditsioonilise konverentsiga, kus seekord kuuleme ettekandeid Eesti kliima lähiminevikust ja tulevikustsenaariumitest kuni ilmahuviliste tegemisteni Eestis.

2013: “Ilma jälgimine kaitsmaks elusid ja vara”
Seekord on WMO päeva teemaks valinud “Ilma jälgimine kaitsmaks elusid ja vara – tähistades 50 aasta möödumist Maailma Ilmavaatlusprogrammi algusest“. Suuremat tähelepanu pööratakse sel aastal Maailma Ilmavaatlusprogrammile (WMO liikmena annab oma panuse ka Eesti, kui EMHI saadab oma vaatlusandmeid rahvusvahelisse WMO vaatlusvõrku) ning rahvuslike ilmateenistuste rollile ilma jälgimisel ja ohtlike loodusõnnetuste eest hoiatamisel.

2012: „Meie tuleviku kindlustamine seoses ilma, kliima ja veega“
2012. aasta teema keskendub meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste teenistuste olulistele kohustustele meie ja tulevaste põlvkondade jätkusuutliku tuleviku tagamisel. Meie varustatus toidu ja selle tootmisega on sõltuvuses piirkonna kliimast ja kättesaadavast veest. Tööstus tarbib rohkesti vett ja energiat, linnadele on tarvis puhast õhku, kaitset tormide ning üleujutuste eest. Rahvusvaheline turism ja kaubandus sõltuvad transpordis paljus just ilmastiku ohutusest. Rahvuslikel meteoroloogia ja hüdroloogia teenistustel on täita juhtroll ilma, kliima ja vee jälgimisel ja nende sisemistest seostest arusaamisel.

2011: „Kliima ja vesi“
2011. aasta Maailma meteoroloogiapäeva teemaks on “Kliima sinu jaoks”, mis ei ole mitte ainult 2011.a. meteoroloogiapäeva, vaid mitteametlikult ka kogu 2010. aastaga lõppeva viisaastaku teema.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut korraldab koos Eesti Veeühinguga konverentsi, mis ühendab Maailma meteoroloogiapäeva (23. märts) ja Maailma veepäeva (22. märts) tähistamise. Sellest lähtuvalt on konverentsi teemaks “Kliima ja vesi”.

2010: „60 aastat ilmateenistust ohutuse ja heaolu nimel“
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) loomisest on möödunud 60 aastat. Kuue dekaadi jooksul on erinevad arendused avanud organisatsioonile hulgaliselt teaduslikke ja tehnilisi võimalusi. Tehnoloogia areng omakorda soodustab panustamist inimeste ohutuse ja heaolu tagamisse.

2009: „Ilm, kliima ja õhk mida me hingame“
Õhk, mida me hingame muutub pidevalt. Linnade kasvamine, muutused maapinnas ja kliimamuutused avaldavad mõju õhu koostisele, see omakorda mõjutab inimeste tervist ja kogu ökosüsteemi.

2008: „Meie planeedi seire parema tuleviku nimel“
Ajalooliselt on WMO liikmesriikide rahvusvahelised meteoroloogia ja hüdroloogia teenistused olnud teerajaja rollis operatiivse vaatlussüsteemi arendamisel ja töös hoidmisel. Täna moodustavad kõik need vaatlused aluse usaldusväärsetele ja stabiilsetele teenustele ja toodetele, mis on vajalikud pika- või lühiajaliste otsuste tegemiseks jätkusuutliku tuleviku heaks.

2007: „Polaarmeteoroloogia. Globaalsete mõjude mõistmine“
Rahvusvaheline polaaraasta 2007-2008, tähistab uut lähenemist polaarteadustes, rõhudes eelnevast rohkem interdistsiplinaarsele uurimistööle, ühildades füüsikat, ökoloogiat ja sotsiaalteadusi, kattes nii Arktikat kui Antarktikat.

Viimastel kümnenditel on tehtud palju edusamme polaarregioonide tähtsuse mõistmiseks maailma kliimasüsteemis. Seetõttu osalevad Rahvusvahelise polaaraasta projektides ka polaarpiirkondadest kaugemal asuvad riigid. WMO eesmärgiks meteoroloogiapäeva korraldamisel on rõhutada temperatuurimuutuste suhtes eriti tundlikes polaarpiirkondades toimunud ilmamuutuste globaalseid tagajärgi.

2006: „Loodusõnnetuste tagajärgede ennetamine ja leevendamine“
Teema valik on põhjendatud asjaoluga, et 90 protsenti kõikidest katastroofidest on tingitud ilma-, kliima- ja veeoludest ning WMO ja rahvuslikud ilmateenistused mängivad üliolulist rolli selliste õnnetuste ennetamisel ja nende mõju säästva arengu planeerimisel on väga suur.

2005: „Ilm, kliima, vesi ja säästev areng“
Aasta deviis rõhutab meteoroloogia, hüdroloogia ja nendega seotud geofüüsikaliste teaduste olulist mõju inimesele, säästvale sotsiaalmajanduslikule arengule ning keskkonnakaitsele.

2004: „Ilm, kliima ja vesi informatsiooni ajastul“

2003: „Meie kliima tulevikus“

2002: „Hädaohtlike ilma- ja kliimailmingute leevendamine“

2001: „Ilmastiku ja kliimaäärmuste ees kaitsetuse vähendamine“

2000: EMHI 7. teaduskonverents

1999: EMHI 6. teaduskonverents

1998: EMHI 5. teaduskonverents

1997: EMHI 4. teaduskonverents

1996: EMHI 3. teaduskonverents

1995: EMHI 2. teaduskonverents

1994: EMHI teaduskonverents