Ilm on atmosfääri olek, mis pidevalt muutub. Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee auramine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised ja optilised nähtused.
Kliima on antud kohale paljude aastate lõikes iseloomulik ilmastikurežiim. Kliimat iseloomustatakse kõige sagedamini esineva tüüpilise ilmastiku aga ka äärmuslike olude kaudu. Valdavalt kasutatakse kliima iseloomustamisel õhutemperatuuri, sademete hulga ja tuule kiiruse pikaajalisi, vähemalt 30 aasta keskmiseid näitajaid.
Siit lehelt leiad kliimateemalisi väljaandeid, analüüse, kliimajutte ning igakuiseid ilmaülevaateid.
VIIMATI LISATUD!
Kaardilood: Meteoroloogiline talv 2022/2023
Publikatsioonid: Äikese analüüsid
Ilmaülevaated: Veebruar 2023
Ilmajutud: Harjumaa kliimast
Veebruar 2023
Detsember 2022
November 2022
Oktoober 2022
September 2022
August 2022
Mai 2022
Veebruar 2022
Juuli 2022
Aprill 2022
Jaanuar 2022
Juuni 2022
Märts 2022
AASTAAEGADE KOKKUVÕTTED
SÜGIS 2022
Sügis oli normist pisut soojem ja päikesepaistetki jagus normist pisut enam. Sademeid oli normist vähem ja sügis läbi aastate üks kuivemaid.
SUVI 2022
2022. aasta suvi oli läbi aegade soojuselt teisel kohal. Sademeid oli normist vähem, päikesepaistet aga normist enam. Sel suvel jõudis Eestisse kaks pikemat kuumalainet, Lõuna-Eestis oli kuumalaineid kokku kolm.
KEVAD 2022
Kevade keskmisena oli õhutemperatuur normi piires. Päikest oli normist enam, sademeid aga oli kevade jooksul vähe.
TÄIENDAME 2023
Iga aasta 23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle liikmesriigid meteoroloogiapäeva. Sel päeval aastal 1950 jõustus WMO asutamise Konventsioon. Alates 1994. aastast tähistame ilmateenistuses meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga.
2021: Ookean, meie kliima ja ilm
Sel korral on konverentsi eesmärgiks tõsta fookusesse ilma, kliima ja keskkonnaseisundi muutused, pöörates erilist tähelepanu Läänemerele ning selle ümbrusele.
Toome välja kliima ja vee omavahelised seosed ning analüüsime, kumb kumba rohkem mõjutab. Ja mis peamine: kuhu paigutub selles suures mosaiigipildis inimene oma otsuste ja tegudega? Kas oleme suutnud rohkem ära teha kliima hüvanguks või hävinguks? Milliseid fakte on ühe või teise kinnituseks esitada teadusel?
Sel korral on konverentsi keskseks teemaks Päike ning selle mõju keskkonnale, inimestele ning majandusele. Kuna konverentsi toimumisaeg langeb sel aastal kokku rahvusvahelise veepäevaga, on esindatud seegi valdkond.
Sel korral keskendume oma esinejate, ettekannete ja käsitletavate teemadega ilmahoiatuste temaatikale. Kõneleme, kuidas mõjutavad ilmahoiatused inimesi oma vara kaitsel, liikluses ning igapäevatoimingutes. Millist ilmainfot peaks tähele panema ning millist infokanalit usaldada?
Lisaks allkirjastatakse sel päeval konverentsi raames ka Eesti Meteoroloogia Seltsi asutusdokument.
2016: “Kuumem, kuivem, märjem. Silmitsi tulevikuga”
Kliima muutub. See ei ole pelgalt üks tulevikustsenaarium. Kliima muutub juba praegu, sealjuures temperatuuritõus on vaid osa muutustest. Muutunud on aastaaegade loomulik muster. Sagenevad ja intensiivistuvad sellised äärmuslikud ilmastikunähtused nagu kuumalained, põuaperioodid ja vihmavalingud. Need jätkuvad muutused annavad ettekujutuse kuumemast, kuivemast ja märjemast tulevikust.
2015: “Teadmised kliimast tegudesse”
2014: “Ilm ja kliima: kaasates noori”
Tänavusel meteoroloogiapäeval keskendub WMO noortele, sest just noored on need, kes näevad milliseks kujuneb meie kliima järgmise poolsajandi vältel. WMO julgustab noori ilma vastu huvi tundma, avades ka just noortele suunatud “ilmanurgakese” WMO veebilehel.
Keskkonnaagentuur tähistab meteoroloogiapäeva 21. märtsil traditsioonilise konverentsiga, kus seekord kuuleme ettekandeid Eesti kliima lähiminevikust ja tulevikustsenaariumitest kuni ilmahuviliste tegemisteni Eestis.
2013: “Ilma jälgimine kaitsmaks elusid ja vara”
Seekord on WMO päeva teemaks valinud “Ilma jälgimine kaitsmaks elusid ja vara – tähistades 50 aasta möödumist Maailma Ilmavaatlusprogrammi algusest“. Suuremat tähelepanu pööratakse sel aastal Maailma Ilmavaatlusprogrammile (WMO liikmena annab oma panuse ka Eesti, kui EMHI saadab oma vaatlusandmeid rahvusvahelisse WMO vaatlusvõrku) ning rahvuslike ilmateenistuste rollile ilma jälgimisel ja ohtlike loodusõnnetuste eest hoiatamisel.
2012: „Meie tuleviku kindlustamine seoses ilma, kliima ja veega“
2012. aasta teema keskendub meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste teenistuste olulistele kohustustele meie ja tulevaste põlvkondade jätkusuutliku tuleviku tagamisel. Meie varustatus toidu ja selle tootmisega on sõltuvuses piirkonna kliimast ja kättesaadavast veest. Tööstus tarbib rohkesti vett ja energiat, linnadele on tarvis puhast õhku, kaitset tormide ning üleujutuste eest. Rahvusvaheline turism ja kaubandus sõltuvad transpordis paljus just ilmastiku ohutusest. Rahvuslikel meteoroloogia ja hüdroloogia teenistustel on täita juhtroll ilma, kliima ja vee jälgimisel ja nende sisemistest seostest arusaamisel.
2011: „Kliima ja vesi“
2011. aasta Maailma meteoroloogiapäeva teemaks on “Kliima sinu jaoks”, mis ei ole mitte ainult 2011.a. meteoroloogiapäeva, vaid mitteametlikult ka kogu 2010. aastaga lõppeva viisaastaku teema.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut korraldab koos Eesti Veeühinguga konverentsi, mis ühendab Maailma meteoroloogiapäeva (23. märts) ja Maailma veepäeva (22. märts) tähistamise. Sellest lähtuvalt on konverentsi teemaks “Kliima ja vesi”.
2010: „60 aastat ilmateenistust ohutuse ja heaolu nimel“
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) loomisest on möödunud 60 aastat. Kuue dekaadi jooksul on erinevad arendused avanud organisatsioonile hulgaliselt teaduslikke ja tehnilisi võimalusi. Tehnoloogia areng omakorda soodustab panustamist inimeste ohutuse ja heaolu tagamisse.
2009: „Ilm, kliima ja õhk mida me hingame“
Õhk, mida me hingame muutub pidevalt. Linnade kasvamine, muutused maapinnas ja kliimamuutused avaldavad mõju õhu koostisele, see omakorda mõjutab inimeste tervist ja kogu ökosüsteemi.
2008: „Meie planeedi seire parema tuleviku nimel“
Ajalooliselt on WMO liikmesriikide rahvusvahelised meteoroloogia ja hüdroloogia teenistused olnud teerajaja rollis operatiivse vaatlussüsteemi arendamisel ja töös hoidmisel. Täna moodustavad kõik need vaatlused aluse usaldusväärsetele ja stabiilsetele teenustele ja toodetele, mis on vajalikud pika- või lühiajaliste otsuste tegemiseks jätkusuutliku tuleviku heaks.
2007: „Polaarmeteoroloogia. Globaalsete mõjude mõistmine“
Rahvusvaheline polaaraasta 2007-2008, tähistab uut lähenemist polaarteadustes, rõhudes eelnevast rohkem interdistsiplinaarsele uurimistööle, ühildades füüsikat, ökoloogiat ja sotsiaalteadusi, kattes nii Arktikat kui Antarktikat.
Viimastel kümnenditel on tehtud palju edusamme polaarregioonide tähtsuse mõistmiseks maailma kliimasüsteemis. Seetõttu osalevad Rahvusvahelise polaaraasta projektides ka polaarpiirkondadest kaugemal asuvad riigid. WMO eesmärgiks meteoroloogiapäeva korraldamisel on rõhutada temperatuurimuutuste suhtes eriti tundlikes polaarpiirkondades toimunud ilmamuutuste globaalseid tagajärgi.
2006: „Loodusõnnetuste tagajärgede ennetamine ja leevendamine“
Teema valik on põhjendatud asjaoluga, et 90 protsenti kõikidest katastroofidest on tingitud ilma-, kliima- ja veeoludest ning WMO ja rahvuslikud ilmateenistused mängivad üliolulist rolli selliste õnnetuste ennetamisel ja nende mõju säästva arengu planeerimisel on väga suur.
2005: „Ilm, kliima, vesi ja säästev areng“
Aasta deviis rõhutab meteoroloogia, hüdroloogia ja nendega seotud geofüüsikaliste teaduste olulist mõju inimesele, säästvale sotsiaalmajanduslikule arengule ning keskkonnakaitsele.
2004: „Ilm, kliima ja vesi informatsiooni ajastul“
2002: „Hädaohtlike ilma- ja kliimailmingute leevendamine“
2001: „Ilmastiku ja kliimaäärmuste ees kaitsetuse vähendamine“
2000: EMHI 7. teaduskonverents
1999: EMHI 6. teaduskonverents
1998: EMHI 5. teaduskonverents
1997: EMHI 4. teaduskonverents
1996: EMHI 3. teaduskonverents
1995: EMHI 2. teaduskonverents
-
Lisainfo
-
- Keskkonnaagentuur | ILM
- Ilmaäpp ILM+
- Jääkaardi rakendus
- Ajalugu
- Tartu Observatoorium
- Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
- Maailma kliimarekordid
- Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO)
- World Radiation Monitoring Center – Baseline Surface Radiation Network (WRMC-BSRN)
- World Weather Information Service
-
Õigusaktid
-
Õigusaktid
- Keskkonnaseire seadus
- Meresõiduohutuse seadus
- Hädaolukorra seadus
- Lennundusseadus
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.10.2009 määrus nr 103 "Lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja tagamise kord"
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. septembri 2009. a määrus nr 87 "Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise kord ning nõuded aeronavigatsioonimõõdistustele"
- Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord
EL seadusandlus
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas
- Komisjoni määrus (EL), milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded
- Raporteerimise kanalid ja nõuded
Rahvusvaheliste organisatsioonide nõuded, standardid, soovitused
- Ülemaailmse Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) konventsioon
- WMO avaliku ilmateenistuse sätted
- Chicago Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsioon
- Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsioon, ICAO, Lisa 3 “Rahvusvaheline tsiviillennunduse meteoroloogiline teenindamine”
- SOLAS konventsiooni (rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) ja NAVTEX (ülemaailmse navigatsiooniliste hoiatuste teenistus) nõuded
-
Sertifikaadid
-
Ilmavaatlusteenuse, ilmaprognoositeenuse ja lennumeteoroloogiateenuse osutamise kvaliteeti kontrollib sertifitseerimisfirma BM Certification Estonia OÜ, kelle poolt välja antud sertifikaat tõendab, et nimetatud ilmateenused vastavad rahvusvahelise standardi ISO 9001 nõuetele.
Keskkonnaagentuur on Transpordiameti poolt sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja (lennumeteoroloogilise prognoos- ja hoiatusteabe koostamise ning ilmavaatlusteenuse osutamise osas) ning omab vastavat sertifikaati, mis kinnitab organisatsiooni vastavust Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 2017/373, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühtsed nõuded ning annab Keskkonnaagentuurile õiguse osutada lennumeteoroloogilist teenust Tallinna lennuinfopiirkonnas ja lennuväljadel.