Eesti topograafia andmekogu (ETAK) 2020. a väljavõtte alusel on Eestis metsamaad 2 342 961 ha ehk 51,8% Eesti territooriumist (tabel 1). Kui Võrtsjärv ja Peipsi järve Eestile kuuluv osa välja jätta, siis katab metsamaa Eestimaast koguni ligi 54%. 1
2019. a statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on metsamaad hinnanguliselt 2 332 575 ha ehk 51,4% kogu Eesti territooriumist (tabel 1). Kui Võrtsjärv ja Peipsi järve Eestile kuuluv osa välja jätta, siis katab metsamaa SMI andmetel 53,6% Eestimaast.1 Metsaga metsamaad * on SMI järgi vastavalt 47,2% ja 49,3%**.
Rangelt kaitstava ja Natura 2000 alade metsamaa pindala ja osakaal ETAK ja SMI metoodika võrdluses:
Maakondadest kõige metsasem on Hiiumaa (metsasus 65,3%). Järgnevad Ida-Virumaa (63,0%) ja Saaremaa (60,5%). Metsavaeseim maakond on Tartumaa (42,1%).2
SMI järgi maakondade metsasus (%) koos kaitstavatele aladele (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid, kohaliku tasandi looduskaitseobjektid) jääva metsamaa ning loodusreservaatidesse ja sihtkaitsevöönditesse kuuluva metsamaa osakaaluga maakonna metsadest.
Metsanduse arengukavas aastani 2020 määratletud 10%-line metsade range kaitstuse määr saavutati aastaks 2010.3 1. jaanuari 2020 seisuga oli rangelt kaitstava metsamaa pindala 306 323 ha ehk 13,1% Eesti metsamaast (ETAK 2020 järgi). SMI metoodika järgi oli rangelt kaitstava metsamaa hinnanguline pindala 332 648 ha ehk 14,3%104 Eesti metsamaast (tabel 1). Riigimetsamaa 1,19 mln hektarist on range kaitse all neljandik.
Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide 2019. aasta aruande kohaselt on Eestis kõige kehvemas seisus just metsade elupaigad järgnevad sood ja niidud). Halvas seisundis on kokku 4 elupaigatüüpi, millest kaks on metsaelupaigad: vanad loodusmetsad (9010*) ja soo-lehtmetsad (9080*). Halvas seisundis metsaelupaikade põhjuseks on nende ebasobiv majandamine. Soo-lehtmetsade seisundit mõjutavad kõige rohkem jätkuvalt toimivad kuivendus- ja maaparandussüsteemid ning nende rekonstrueerimine. Soodsas seisundis metsaelupaikades (9180*, 91E0*) on aidanud mitmekesistel kooslustel püsida kõrge kaitstuse protsent (mõlemal 92%).4
Eestis esinevate loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide looduskaitselised üldhinnangud ning viimasel aruandeperioodil (2013-2018) ning trend.4
Rohkem Eesti metsade kohta saab lugeda Keskkonnaagentuuri Aastaraamatust "Mets 2019".
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
* Metsaga metsamaa on maa, mille pindala on vähemalt 0,1 ha, seal kasvavate puude kõrgus on vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus vähemalt 30%.
** SMI suhtelise vea suurus metsamaa pindala puhul on +/-1,1% ja metsaga metsamaa puhul +/-1,2%, s.t 95% tõenäosusega jääb metsamaa pindala vahemikku 2 306 917–2 358 233 ha ning metsaga metsamaa pindala vahemikku 2 116 296–2 167 704 ha.
1 Sims, A., Roasto, R. 2020. Metsad. Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: 147-151.
2 Keskkonnaagentuur, 2020. SMI 2019.
3 Keskkonnaagentuur, 2019. Aastaraamat Mets 2018. Tallinn.
4 Leivits, M., Roasto, R. 2020. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid. Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: 162-169.