Liigu edasi põhisisu juurde

Ulukite indikaatorid

Indikaatorid
Ulukid

Andmed uuendamisel

SUURKISKJATE PESAKONDADE ARV

Suurkiskjate puhul kasutatakse nende populatsioonide kevadise absoluutarvukuse hinnangute asemel mõõdikuna pesakondade arvu, mis annab täpsema pildi suurkiskjate tegelikust levikust ja asurkondade elujõulisusest ning on seega ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamisel paremini kasutatav. Absoluutarvukuse hinnangud kipuvad populatsioonide suurust samade isendite erinevates kohtades korduva loendamise tõttu üle hindama. Pesakondade arv on otseselt seiratav parameeter ja sellest tuletatakse liigi asurkonna sügisene üldarvukus. Pesakondade arv väljendab lisaks populatsiooni suurusele ka juurdekasvu.

 Eesmärgiga säilitada Eestis hundi, ilvese ja pruunkaru populatsioonide soodne seisund, arvestades seejuures nii ökoloogiliste, majanduslike kui ka sotsiaalsete aspektidega (vajadusega arvukust samal ajal ka kontrolli all hoida), on suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas aastateks 2012–2021 seatud eesmärgiks säilitada iga-aastaselt

  • 15–25 kutsikaga hundikarja (asurkonna üldarvukus ligikaudu 150–250 isendit) olemasolu,
  • 100–130 pojaga ilvese pesakonna (asurkonna üldarvukus ligikaudu 600–780 isendit) olemasolu enne jahihooaja algust (sügisel),
  • vähemalt 60 sama aasta pojaga karu pesakonna (asurkonna üldarvukus ligikaudu 600 isendit) olemasolu.

Suurkiskjate soodsa seisundi säilitamiseks vajalikud pesakondade piirarvud ja pesakondade arv aastatel 2003–2021

Hunt eelistab elupaigana varjulisi metsi, rabasid ja võsastikke. Vähem võib teda kohata piirkondades, kus leidub enam tehnogeenseid ja kultuurmaastikke.

Kogutud vaatlusandmete ja küttimisinfo põhjal oli 2021. aastal Eestis kokku 26 hundi pesakonda (hundikarja, kus sündisid kutsikad). Neist nelja karja territoorium jäi osaliselt ka Läti Vabariigi aladele. Saartel sarnaselt kahe eelneva aastaga hunte 2021 aastal juurde ei sündinud. Hundi üldarvukus oli 2021. sügisel tõenäoliselt veidi alla 250 isendi.

Pruunkaru eelistab elupaigana metsamassiive, kus leidub nii mahalangenud puid kui ka rabalaike. Eestis on pruunkaru levinud üle kogu mandriosa. Enim leidub karusid Ida- ja Lääne-Virumaal.

2021. aastal registreeriti Eestis kokku 91 ja aasta varem 89 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Kuna pruunkarudel sünnitavad samad emasloomad pesakonna üldjuhul iga kahe aasta tagant, siis pesakondade arvu muutuste hindamisel vaadeldakse karu puhul kahe järjestikuse aasta pesakondade arvu keskmist. 2017. a registreeriti Eestis 84 ja 2019. aastal 94 sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Seega on viimase nelja aasta lõikes karu pesakondade arv püsinud üsna sarnasel tasemel. Karu üldarvukus Eestis oli 2021. aasta suvel tõenäoliselt vahemikus 900-950 isendit.

Ilves eelistab elupaigana tihedaid okaspuumetsi, kuid neid võib kohata ka segametsades. Eestis asustab ilves kogu mandrit ja saari. Väikseim on ilvese asurkond Saaremaal, kus 2021. aastal registreeriti pärast üle 20 aastast pausi taas üks ilvese pesakond.

Seire andmetel oli 2021 aasta sügisel Eestis 74 ilvese pesakonda, aasta varem registreeriti neid vaid 63. Ilvese populatsiooni üldarvukust võib 2021. aasta sügisese seisuga hinnata 450 kuni 550-le isendile. Kuigi ilvese arvukus näitab selgelt suurenemise märke, jääb see jätkuvalt allapoole suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas eesmärgiks seatud miinimumtasemest ning asurkonna üldist seisundit ei saa veel kaugeltki heaks pidada.

Ilvese ja hundi populatsioonide optimaalne arvukus on indikaator ka Eesti looduskaitse arengukavas aastani 2020.

KÜTITUD SUURKISKJATE ARV

Eesti suurkiskjate asurkondade elujõulisuse säilitamiseks on vaja vältida juurdekasvumäära ületavat küttimismahtu ja hoida küttimisvalimi soolis-vanuseline struktuur võimalikult sarnane loodusliku asurkonna struktuurile.

Kütitud suurkiskjate arv aastatel 2003–2021

Ilveseid ei ole asurkonna ebasoodsa seisundi tõttu viimasel kuuel aastal Eestis kütitud. Kuigi ilvese pesakondade arv 2021. aastal võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurenes, oli see jätkuvalt allapoole suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas eesmärgiks seatud miinimumtasemest.

Karusid kütiti 2021. aastal kokku 85. Lisaks sellele kanti maha veel kahe haavatud, kuid 24 tunni jooksul leidmata karu jahiluba, mistõttu täitus lubatud küttimiskvoot 87 täielikult. Aasta varem kütiti Eestis kokku 92 karu. 

Hunte kütiti 2021. aasta jahihooajal kokku 60, maksimaalselt lubatav küttimiskvoot oli 67 isendit. Aasta varem, mil hundi arvukus ja huntide tekitatud kahjud karjakasvatusele olid kümnendi kõrgeimal tasemel, kütiti Eestis kokku 129 hunti.

SÕRALISTE ARVUKUS JA KÜTTIMINE

Sõraliste puhul on läbi aastakümnete küttimismahtude üle otsustamisel kasutatud jahipiirkonna kasutajate poolt antavaid hinnanguid populatsioonide talvisele arvukusele. Alates aastast 2006 on kasutusel ka talvise ruutloenduse käigus loendatud jäljeridadest arvutatud jäljeindeksid (alates aastast 2011 on need arvutatud korrigeerituna jäljeradade võimaliku maksimaalse vanuse suhtes). Alates 2015. aastast viiakse üle Eesti paiknevatel seirealadel läbi hirvlaste pabulahunnikute loenduseid, mille tulemusena leitavad pabulaindeksid aitavad senisest märksa kõrgema usaldusväärsusega tuvastada hirvlaste arvukuses toimuvaid muutuseid.

Järgnevatel graafikutel on küttimisandmete kõrval esitatud ka jahipiirkonna kasutajate poolt antavad koondhinnangud populatsiooni talvisele asurkonna suurusele ja ka Keskkonnaagentuuri poolt paljude erinevate näitajate (pabulaindeks, jäljeindeks, küttimisandmed, asurkonna sooline ja vanuseline struktuur ning juurdekasv) alusel hinnatud jahihooaja järgne talvine asurkonna suurus.

Erandiks on metskits, kelle arvukust jahipiirkonna kasutajad on läbi aastakümnete tugevasti (keskmiselt 2,5-3,5 korda) alahinnanud, mistõttu tema arvukuse muutuste kirjeldamiseks esitame jäljeindeksi.

Metssiga võib suvel kohata niisketes leht- ja segametsades, talvel tiheda alustaimestikuga kuusikutes.

Metssea arvukuses on 2014 aastal Eestisse jõudnud sigade Aafrika katku (SAK) tõttu toimunud väga suured muutused. Kui 2014 ja 2015 aasta  küündis metssea asurkonna talvine suurus kindlasti üle 30 000 isendi, siis 2018. aasta alguseks langes arvukus 5-6 korda. Koos katku laialdasema leviku taandumisega pöördus arvukus taas kiirele tõusule ning 2021. aasta alguseks küündis jahihooaja järgne asurkonna suurus juba 12 000-13 000 isendi tasemele. Koos arvukuse kasvuga on metssigu viimastel aastatel taas ka oluliselt intensiivsemalt kütitud. Möödunud 2021. jahihooajal kütiti Eestis kokku 11 401 metssiga, mille tulemusena jäi asurkonna suurus aastatagusega võrreldes sarnasele tasemel. Paraku ei ole SAK Eesti loodusest veel kadunud ning ka 2022 aasta alguses on seda haigust tuvastatu mitmes erinevas piirkonnas kütitud või surnuna leitud metssigadel. Seega oht uute taudikollete tekkimiseks ning haiguse metssigadelt kodusigadele ülekandumiseks püsib. Metssigade asustustiheduse kasvu korral see risk ka suureneb. 

Metssea arvukushinnangud ja küttimismahud 1992–2022

Põdra elupaigaks on nii jõgede-, järvede-, sooderikkad suuremad metsaalad kui ka noorendikud ja võsastikud. Sageli võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades.

Jahipiirkonna kasutajate koondhinnang andis põdra arvukuseks 2021. aastal 9000 isendit ja 2022. aastal ligi 8600. Üle Eesti kokku 47 erineval seirealal läbi viidud pabulaloenduse tulemused viitavad aga selgelt 25–35% võrra kõrgemale põtrade üldarvukusele, mis on viimaste aastate küttimistulemusi ja põdraasurkonna juurdekasvu võimet silmas pidades oluliselt realistlikum. Erinevate näitajate alusel hindas Keskkonnaagentuur põdra asurkonna suuruseks 2022. aastal 11 000 - 12 500 isendit. 2020. aasta jahihooajal kütiti Eestis 4808 ja 2021. aasta jahihooajal 5031 põtra. 

Põdra arvukushinnangud ja küttimismahud 1992–2022

Punahirv elab lagendikega vahelduvas alusmetsarohkes lehtpuu-segametsas, raiesmikel, sageli põldudel ja heinamaadel.

Jahipiirkondade kasutajate hinnangul oli punahirve arvukus Eestis 2022. aasta talve lõpu ligi 4250 isendit.  Arvestades erinevates näitajates toimunud muutustega, viimastel aastatel kütitud hirvede arvu ja asurkonna juurdekasvuga on asurkonna reaalne suurus sellest numbrist kaks ja pool korda kõrgem ehk ligi 10 500 - 11 000 isendit. Lõviosa (2/3) Eesti punahirvedest elutseb Saaremaal. 

2021. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 3195 punahirve, mis on eelnenud 2020. aastaga võrreldes 613 isendi võrra enam. Küttimisnumbrid suurenesid eeskätt Saare- ja Hiiumaa küttimise arvelt.

Punahirve arvukushinnangud ja küttimismahud 1992–2022

Metskits eelistab elupaigana mosaiikset kultuurmaastikku (põldudevahelised metsatukad, metsaservad) ja väldib suuri metsi.

Metskitse arvukus langes järsult 2010. ja 2011. aasta lumerohkete talvede järel. Sellega langes viimase kolmekümne aasta madalaimale tasemele ka kütitud metskitsede arv. Madalseisule järgnenud metskitse asurkonna jaoks soodsate talvede (soojad ja lumevaesed) ning madala kisklussurve (küttimine+kiskjad) toel pöördus metskitse arvukus kiirele tõusule. Kui 2011. aastal kütiti Eestis vaid 1 211, siis 2019. aasta jahihooajal kütiti metskitsi kokku rekordiliselt 31 032 isendit. Möödunud 2021. jahihooajal kütiti 24 752 metskitse.

Tuginedes seireandmetele ja tänastele teadmistele metskitse asurkonna juurdekasvu võimest ja suremusmääradest, võib metskitse asurkonna 2021/2022. aasta talvist arvukust hinnata u 125 000 – 135 000 isendile. Võrreldes eelneva aastaga on arvukus veidi langenud.

Metskitse jäljeindeks ja küttimismahud 1992–2022

ULUKIKAHJUSTUSED JA SUURKISKJAKAHJUD

Eestis hüvitatakse looduskaitseliselt oluliste loomaliikide tekitatud kahjustused ja kahjude ennetamiseks tehtud kulutused. Selle looduskaitselise meetme eesmärk on lisaks tekitatud kahjude otsesele korvamisele laiemalt ka inimese ja looduse suhetes tasakaalu hoidmine ning loodust arvestava jätkusuutliku keskkonnakasutuse arendamine. Hüvitamine toimub looduskaitseseaduses ja keskkonnaministri määruses  sätestatud korra järgi. Kahjustustega seonduva üle peab arvestust ja hüvitamist korraldab Keskkonnaamet.

Suurkiskjakahjud

Suurkiskjate tekitatud kahjustused (näiteks murtud põllumajandus- või lemmikloom, kahjustatud mesitaru) hüvitatakse kahjusaajale kuni 100% ulatuses, lahutades omavastutuse määra 64–128 eurot aasta kohta. Kahjude vältimiseks tehtud otsesed kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, ühele isikule kuni 3200 eurot aastas. Kahjude vähendamine on üks eesmärk ka suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas aastateks 2012–2021.

Hundikahjujuhtumite ja murtud kariloomade (veised, lambad) arv ning kahjustatud mesitarude arv aastatel 2007–2018

Karu tekitatud kahjustuste hulk mesindusele oli 2021. aastal senise seireperioodi suurim. Kokku registreeris Keskkonnaamet möödunud aastal 790 karude poolt rüüstatud mesitaru, 2020. aastal 511 ja 2019. aastal 429. Viimase aastakümne kõrgeimad kahjumäärad registreeriti Harju-, Järva-, Põlva-, Pärnu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. Karude poolt puutumata ei jäänud mesilad üheski Mandri-Eesti maakondades.

Kevadiste mesilakahjustuste hulk sõltub suurel määral kevade ilmastikust, mis määrab karude loodusliku toidubaasi. Seetõttu ei saa kevadisi rünnakuid mesilatele seostada alati probleemsete karudega ning küttimise suunamisel tuleks arvesse võtta just hilisemaid, taimekasvuperioodil tekkinud kahjustusi.

Kui 2020. aastal oli huntide tekitatud kahjustuste arv oli viimase kümnendi kõrgeimal tasemel, siis 2021. aastal kahanes see kümnendi madalaimale tasemele. 2021. aastal registreeris Keskkonnaamet 110 murdmisjuhtu, mille käigus murdsid hundid 481 lammast ja 22 veist. Võrdluseks 2020 aastal registreeriti 242 murdmisjuhtu, mille käidus murdsid hundid 1326 lammast ja 44 veist. Kõige rohkem kahjustusi oli  nii 2020 kui 2021 aastal Raplamaal ja suures osas ühtedes ja samades lambafarmides.

Hundikahju Karisöödil. Foto: Keskkonnaamet

Hundikahju Karisöödil. Foto: Keskkonnaamet.

Põdrakahjustused okaspuudel

Koos põdra arvukuse kasvuga suurenevad ka põdra tekitatud metsakahjud, eriti noortes männikultuurides. Kahjustuste ulatus on piirkonniti ja aastati erinev. Kahjustustest hoidumisel on suur roll põdra mõõduka asustustiheduse säilitamisel.

Põdra tekitatud värskete kahjustuste dünaamika hindamiseks seiravad Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet kevaditi seirealadel, juhuslikult valitud põdrale toitumiseks atraktiivsetes 5–15 aastastes männinoorendikes ja 30–60 aastastes kuusikutes värskeid ehk viimase talve jooksul tekitatud puude vigastusi.

Kahjustatud okaspuude osakaalud seirealadel

2022. a seire käigus läbi vaadatud 946 männinoorendikus esines värskeid, põtrade poolt viimasel talvel tekitatud, vigastusi 7,0% uuritud mändidest ja puu arengut oluliselt mõjutavaid kahjustusi 4,2%-l uuritud mändidest. Kõikide seiratud männinoorendike kokkuvõttes esines põtrade tekitatud värskeid toitumisjälgi sama palju kui eelneval aastal. Maakondade võrdluses kõige enam kahjustatud mände kohati Saare-, Rapla-, Lääne- ja Pärnumaa proovitükkidel..

Värskete vigastustega mändidega proovitükkide osakaal kõikidest 2022. aastal vaadatud proovitükkidest oli 48,4% (2021. aastal 49,1%, 2020. aastal 26,8% ja 2019. aastal 45,4%), sealjuures oluliste uute vigastustega mände täheldati 41,9% (2021. aastal 41,8,3% ja 2020. aastal 20,8% ja 2019. aastal 37,4%) vaadeldud proovitükkidest.

Värskeid põtrade poolt vigastatud kuuski keskealistes 30-60 aastastes kuusikutes esines 2022. aasta kevadel märksa enam kui eelneval kümnel aastal. Kõige enam tuli kuuskede koorimist ette Saare- Ja Ida-Virumaa proovitükkidel. Seiratud kuusikute kokku võttes esines värskeid vigastusi 0,59%-l, sealjuures värskeid olulisi vigastusi 0,26%-l seiratud kuuskedest. Seega olid põdrad viimasel aastal kahjustusi tekitanud kuule kuusele tuhandest.

Siinkohal tuleb tähele panna, et metsakahjustuste määrade ja põtrade arvu muutuste vahele ei saa üheselt panna võrdusmärki, sest põdrakahjude kujunemine (põdra koormus noorendikele) sõltub väga suurel määral ka talve ilmastikutingimuste eripäradest ning alternatiivsete toidutaimede olemasolust ja kättesaadavusest. Olulist mõju kahjustuste kujunemisele avaldavad kindlasti ka piirkonnas läbiviidud metsaraied ning rakendatud metsahooldusvõtted. Kahjustuste ohu puhul võiks nii mõnelgi juhul olulist abi olla raiete kaalutletud edasilükkamisest ja madalamast/turvalisemast raiekraadist noorendike valgustamisel.