Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti õhukvaliteedi ülevaade

Väljaanded & ülevaated
Välisõhk
Balti SEJ korstnad

Viimasel kümnendil on Eesti välisõhu kvaliteet oluliselt paranenud, kuid muutused on olnud erinevate saasteainete lõikes küllaltki erinevad. Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.

ülevaate pdf avakuva

 

  Eesti õhukvaliteedi ülevaade 2022

 

 

Kokkuvõte:

Viimase kümne aasta jooksul on välisõhu kvaliteet paranenud kogu Euroopas, sealhulgas Eestis.

Erinevate saasteainete lõikes on muutused olnud samas küllaltki erinevad. Mõnikümmend aastat tagasi oli välisõhus probleemiks vääveldioksiid – linnades otsene mõju inimeste tervisele, haprad ökosüsteemid kannatasid sellest tingitud happevihmade käes, lisaks osakeste teke atmosfääris.

Tänaseks on väävlisisalduse piiramine tahke- ja vedelkütustes ning piirangud suitsugaasidele andnud tulemusi ja vääveldioksiidi sisaldused ei kujuta enam probleemi. Sarnane pilt avaneb süsinikoksiidi (vingugaas) puhul, kus välisõhu tasemed linnades on langenud. Peamiseks põhjuseks autode katalüsaatorid ja kahetaktiliste mootorite kadumine liiklusest.

Euroopa linnades on jätkuvalt murekohaks valdavalt liiklusest pärinevad lämmastikoksiidid. Eestis on nende ühendite tasemed olnud küllalt stabiilsed ja langustrend on pigem kesine. Põhjuseks liiklustiheduse jätkuv kasv ja sõidukite arvu suurenemine.

Peente ja eriti peente osakeste tasemed on olnud stabiilsed ja ei ole viimastel aastatel piirväärtust ületanud. Samas on nende mõju inimeste tervisele väga oluline ja praeguste teadmiste kohaselt mõjutab mis tahes välisõhu saasteainete tase inimeste tervist negatiivselt.

Vähelenduvad orgaanilised ühendid ja raskmetallid sisalduvad samuti just sellistes osakestes. Linnades pärinevad osakesed liiklusest ja kütteperioodil väga olulisel määral eramute kütmisest. Kaasaegsed küttekolded ja soojuspumpade levik annavad lootust, et nende saasteainete tasemed võiksid välisõhus langeda.

Viimase kümne aasta vältel on pidevalt kasvanud inimeste kaebused ebameeldiva lõhna üle. Ühelt poolt on suurenenud inimeste teadlikkus, teisalt on tänu aktiivsele kinnisvaraarendusele rajatud elamupiirkondi tööstusettevõtete naabrusesse ja põllumajanduspiirkondadesse.  Lõhnaainete reguleerimine ja heite piiramine on pahatihti küllalt keeruline ja kulukas. Teisalt eeldavad inimesed oma kodukohas lõhnavaba puhast keskkonda. Selles valdkonnas on näha kaebuste arvu suurenemist ja selle teema jätkuvat aktuaalsust.

Võrreldes muude Euroopa riikidega on Eesti välisõhu kvaliteet pigem väga hea, olles võrreldav  Soome, Rootsi ja Iirimaa tasemetega. Euroopa Keskkonnaameti 2021 a. ülevaate põhjal oli Tallinn õhukvaliteedi põhjal Euroopas neljandal kohal Umea (Rootsi), Tampere (Soome) ja Funchal (Portugal) järel.

Õhuaruanne valmis koostöös Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja OÜ Keskkonnauuringute Keskusega.