Liigu edasi põhisisu juurde

Ringmajanduse konverents

Ringmajandus

Ringmajanduse konverents „Ringmajanduse ekspress"

Millised on Eesti ringmajanduse väljakutsed, kohalike omavalitsuste ringmajanduse põhimõtete rakendamise kitsaskohad ja nende tagamaad. Kuidas saame ringmajanduse põhimõtteid integreerida tavaellu? Kui kiireks kujuneb sõit tulevikku? 

Just seda arutati Keskkonnaagentuuri kokku kutsutud ringmajanduse konverentsil 16.−17. novembril 2022 Tartus Ahhaa keskuses. Sündmus oli suunatud eeskätt kohalike omavalitsuste töötajatele, aga ka kõigile ringmajanduse huvilistele.

 

Konverentsi ajakava

Kolmapäev, 16. november   Konverentsi videosalvestused leiad kolmapäevase ajakava alt!
                                                                    Galeriid vaata Keskkonnaagentuuri Facebooki lehelt

 

10.00 – 10.30

Kogunemine ja tervituskohv

 

10.30 – 10.35

Konverentsi avab keskkonnaminister Madis Kallas

 

10.35 – 10.50

 

10.50 – 11.05

Ringmajandav Eesti 2022+
Kaupo HeinmaKeskkonnaministeeriumi asekantsler

 

11.05 - 11.15

11.20 – 11.25

Küsimused ettekandjatele

Partnerriik Norra suursaadiku Else Berit Eikelandi tervitus

 

11.25 – 11.45

Torstein Langeland, Kesk-Norra Kaubandus-Tööstuskoja jätkusuutlikkuse ja äriarenduse juht

 

11.45 – 12.05

Making value from aquaculture plastic - A Norwegian example of drivers and barriers for circular economy (Ülevaade ringmajanduse rakendamisest Põhjamaades) 
Vibeke Stærkebye Nørstebø, Research Manager, Climate and Sustainability (Sintef Ocean AS, ringmajanduse projektipartner)

 

12.05 – 12.15

Küsimused ettekandjatele

 

12.15 – 13.15

Lõuna

 

13.20 – 13.50

Tallinn Euroopa roheline pealinn 2023
Kaidi Aher, rohelise pealinna kommunikatsioonijuht

 

13.50 – 14.20

 

14.20 – 14.50

Saaremaal mahekanu kasvatava ettevõtja ja endise ametniku ringmajanduseusku pöördumise lugu
Tanel Tang, Saaremaa Mahemuna OÜ/Tang OÜ

 

14.50 – 15.20

Kohvipaus

 

15.20 – 15.30

Loovus ja innovatsioon, taaskasutus ja omapära käivad Silveriga kaasas, kui ta paneb imeliselt helisema tavalise puupaku või saja aastase kalavõrkude tegemise hargi
Silver Seppfantaasiapillide käsitleja

 

15.30 – 16.30

KOV-de mured lauale, paneeldiskussioon. Arutleme teemadel jäätmed, teadlikkuse tõstmine ja tulevikuvisioon
Osalevad: Rein Kalle (Tallinna Jäätmekeskuse juhataja), Rait Pihelgas (ELVL asedirektor), Sigrid Soomlais (Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja) ja Reigo Lehtla (ELVL nõunik)

 

16.30 – 16.45

Päeva kokkuvõte

Ringmajanduse konverents "Ringmajanduse ekspress" 16. november I osa

Ringmajanduse konverents "Ringmajanduse ekspress" 16. november II osa

 

Ringmajanduse konverents "Ringmajanduse ekspress" 16. november III osa

Neljapäev, 17. november  toimunud töötubade salvestused 

 

1. Töötuba: 

Ringmajanduse rakendamine kohalikus omavalitsuses. Kuidas vähendada jäätmeteket ja parandada ringlussevõttu? 

Korraldaja: Teeme Ära SA

 

2. Töötuba

Keskkonnahoidlik koolitoit 
(Riigihanke alusdokumentide koostamise läbimäng, nii et lapsed saaksid söönuks ja keskkond oleks hoitud) 

Korraldaja: Erki Fels, PWC Legal OÜ/Aaro Lode, Baltic Restaurants Estonia

3. Töötuba: 

Ühekordselt kasutatavate pakendite vähendamise võimalused 

(Kohalike omavalituste kogemuste ja õppetundide jagamine ühekordselt kasutatavate pakendite vähendamise teemal)

Korraldaja: Keskkonnaministeerium/Tallinna Linnavalitsus

 

4. Töötuba 

Keskkonnajuhtimissüsteemid ja nende rakendamine
(Mis on keskkonnajuhtimissüsteem ja millised on asutuse keskkonnamõju vähendamise ja -teadlikkuse suurendamise võimalused neid rakendades)

Korraldaja: Keskkonnaministeerium/Tartu Loodusmaja

 

 

 

Konverentsi juhtis Andres Torm.

Lisainfo: projektijuht Kaili Simberg (@email, +372 5191 7644).  

 

Konverentsi korraldamist toetas: Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi „Kliimamuutute leevendamine ja nendega kohanemine" projekt „Ringmajanduse võimekuse tõstmine". 

ringmajanduse logo ringid

 

 

Kas ollakse juba teadlikud, mis on täpsemalt KOVi roll ringmajanduses või see veel selgub?

Senise majanduse kontseptsiooni kohaselt tuleks kohaliku tasandil olev ressurss, mis sul on, väärindada ja luua väiksed majandusmudeleid. KOV ülesandeks peaks olema kogukondadele võimaluste loomine, et nad saaksid luua erinevaid majandusmudeleid, näiteks biojäätmete väärindamine - KOV loob infrastruktuuri, mis annab võimaluse biojäätmetest toota mulda, mida saab kogukond kasutada maasikate ja tomatite kasvatamiseks.

K. Heinma

Mõlemas ettekandes tuuakse välja, et ringmajanduse populariseerimiseks on erasektor ja ettevõtlus oluline. Miks ei turundata taolist konverentsi ka neile ehk siin osalemas ainult üks sektor?

Kindlasti tuleb erasektorit väga tugevasti kaasata. Ringmajanduse konverentse on korraldatud aastast 2018 ning nende peamine suunitlus on olnud võrreldes tänavu aastaga erasektor.

K. Heinma

Mis ringmajanduse valdkond ise orgaaniliselt ei arene? Ehk miks riik peab sekkuma? Mis on peamised takistused ühiskonnas?

Riigil on selles toetav funktsioon, riik sekkub seal kui midagi on valesti läinud (nt rohepesu tõkestamine). Sekkumine on vajalik ka turutõkete lahendamiseks ning aitamaks  inimestel teha valikuid, mida on neil endal väga raske teha (nt investeeringud uutesse tehnoloogiatesse).

 K. Heinma ja T. Ala

Kas linnadele (nt Tallinnal) on ka keskkonnajuhtimise süsteeme?

Teadaolevalt keskkonnajuhtimisüsteeme, mis on rakendatud kontoritele (nt Roheline kontor), saab rakendada ka linnasüsteemis. Tallinna linnal on olemas rohekontori sertifikaat ning seda uuendatakse.

K. Aher

Miks Tallinn ei valinud enda fookusesse säästvaid liikumisviise?

Põhifookuseks sai valitud 3-4 teemat, milles tunti, et on rohkem kaasa rääkida ning teistele linnadele eeskuju näidata. Siiski ei ole liikuvuse teema unarusse jäetud ning programmi on lisatud mitmeid üritusi, mis on seotud liikuvusega, nt rohetehnoloogiate EXPO. Samuti tahame luua kliimateemalist rahvakogu, kus üheks teemaks on ka liikuvus.

K. Aher

Miks keskkonnasõbralik ürituse juhend on soovituslik kui Tallinna linn toetab seda?

Tallinn soovis juhendi loomisega tekitada nõudlust ja võimalust. Juhendi testimisel selgus, et ürituste korraldajatelt ei saa nõuda asju, mida tegelikult ei ole veel võimalik lahendada (nt Mai jooks ning ühekorduskasutavate topside puudus). Paljud asjad nõuavad veel läbimõtlemist, seetõttu ei saa teha seda täiesti rangeks ja kohustuslikuks.

K. Aher

Aravetel on gümnaasiumi osas kuuldavasti väga vähe õpilasi ja on kinni minemas. Kas pole mõeldud, et ei ehitaks uut lasteaeda vaid muudaks mõned kooliruumid sobivaks?

Ajutiselt asub seal hetkel lasteaed. Olemasolevasse hoonesse mahub piisavalt palju ka teisi avalikke teenuseid, kuid ettekandja leidis, et ka maalastel võivad olla võrreldes linnalastega uued lasteaiad. T.Tippi

Kas erasektor ei ole huvitatud Järva vallas hoonete üürile võtmiseks?

Turutõrke teema, mis maal tekib, on põhjus miks erasektor ei tule maale. Siiski kõikide ägedate ideedega võib meie poole pöörduda ning küll me leiame ka lahendused. T.Tippi

Kas Tallinn on ise otsinud erinevate linnade ja valdade näitel mudeleid, mida saaks modelleerida just Tallinnas?

Jah, käime lahtiste silmadega ringi, et leida mudeleid, mida saaks ka Tallinnas kasutsele võtta. K.Aher

Mis on teie arvates KOV võimalused Norras, et pingutada veelgi rohkem ringmajanduse suunas? Mida on Norras võimalik mõjutada kohalikel omavalitsustel?

Väga oluline on koostöö kohalike ettevõtetega ja kohalike elanikega, sest nii on võimalik koos lahendusi välja töötada. Samuti on oluline seada nõudeid avalike hangete jaoks. Need mängivad väga olulist rolli, sest seal on suur raha mängus ja suured otsused. Niiet kui hangete nõudeid parandada, siis arvan, et võimalik palju ära teha. V.S. Nørstebø

Mis on hetkel Keskkonnaagentuuri ringmajanduse projektis juba tehtud ja mis veel tegemisel?

Ringmajanduse projekt on hetkel nö poole peal ja kestab kuni 31.12.2023. Nii mõnigi projektis ettenähtud tegevus on juba ellu viidud. Toimunud on keskkonnahoidlike riigihangete koolitused ja valminud sellekohane juhendmaterjal, käimas on järgmiste keskkonnahoidlike kriteeriumide valdkondade alusanalüüs, valmivad üldsuse teadlikkust tõstvad juhendmaterjalid. Ka konverentsi korraldamine on üks projekti tegevustest. Järgmisel aastal korraldame projekti raames koolidevahelise ringmajanduse võistluse, koolitame avaliku sektori töötajaid ja keskkonnaspetsialiste, 2023 aasta lõpus korraldame ringmajandusega seotud ettevõtetele messi. Projekti välispartneriga koostöös valmivad tööriistad Eesti riigile SUP direktiivi rakendamiseks. K. Simberg

Kes peaks lahendama jäätmete küsimuse, kas lõpptarbija parema sorteerimisega, et saaks paremini uuesti kasutusse võtta või toote looja toote disainimisega ja kuidas seda ellu rakendada?

Vastus peaks olema ühtlaselt jaotunud, nii tootjal on vastutus kui ka lõpptarbijal kohustus. Tootja peab vastutama selle eest, et toodet oleks võimalik ringlusesse võtta.  Avalikul sektoril peaks olema eestvedaja roll ning vajadusel seda monitoorima. 

Sain hiljuti teada, et raamatukogud laenutavad ka muruniidukit ja akutrelli. Kuidas seda kommunikatsiooni paremaks saada?

Alustada tuleks oma mõtteviisi muutusest, et alati ei pea ostma uusi asju. Samuti aitab sellele kaasa näiteks hea planeering, millele on mõeldud juba enne ehitamist kinnisvara arendajad. Näiteks on planeeringus arvestatud ühiskasutuses oleva ruumiga (akutrelli, muruniiduki ja muude tööriistadega), et inimestel oleks neid mugav laenutada. Kinnisvara soetades on sul juba olemas kogu tugisüsteem. R. Sipelgas

Kas riigile seatud sihtarvude täitmiseks tuleks need teha ka KOV-ide põhiseks ja kui jäävad eesmärgid saavutamata, siis ka KOV-e vastutusele võtma? Mis võiksid sellise süsteemi +/- olla?

Hetkel on välja kujunenud nii, et vastutus on riigil ning riigil on kohustus ka seda täita. Euroopa Komisjon ja Maailmapanga eksperdid on nentinud, et KOV peaks andma rohkem vastutust ning neile delegeerima ka sihtarvude tätimise kohustuse ka kohalikule tasandile. Selleks on erinevaid võimalusi, kuidas seda teha ning neid hetkel kaalutakse  Keskkonnaminsiteerium. Kindlasti aitaks sihtarvude täitmisele kaasa KOV omavaheline koostöö ning üksteisega kogemuste jagamine. S. Soomlais ja R. Lehtla

Kui vald kogub kompostplatsile lehti jm haljasjäädet, kuidas ja kas saab juba komposteeritud materjali turule tagasi suunata?(või jagada elanikele, oma haljastuses?)

Eestis on praegu nii, et kui soovid komposti müüa, siis sul peab olema vastav sertifikaat. Sertifikaadi andmisel hinnatakse protsessi ja koposti kvaliteeti ning kui proov on korras, siis pole tegemist enam jäätmega. Samuti mängib selles suurt rolli ka hea turundus. Näiteks teeb Tallinna jäätmekeskus ise komposti. Neil on oma kompostiväljak ning nad võtavad elanikelt vastu kõike, mis on roheline ja sellega kaasnev. R. Kalle

Mida tuleks aga teha riigi ja KOV poolt toodete ja teenuste disainiga? Ressursside parema kasutamisega toodete ja teenuste arendamisel jne?

Teadus- ja arendustegevus, materjaliteadus,rohehanked, disain - see on see pool, millega tuleks tegeleda, et leida alternatiivseid materjale, mis on keskkonnale ja inimesele ohutud. Teine märksõna on õiglane hind. Tuleb tõdeda, et paljude asjade eest me ei maksa tänapäeval õiglast hinda kui  me mõtleme, mis on selle keskkonnamõju tegelikult. S.Soomlais