Keskkonnaagentuuris toimunud ümarlaual otsiti lahendusi, kuidas teha keskkonnasõbralikumaid riigihankeid
Keskkonnaagentuuris kohtusid avaliku- ja erasektori esindajad, et ühise laua taga arutada keskkonnahoidlike riigihangete temaatikat.
Keskkonnaagentuuris kohtusid avaliku- ja erasektori esindajad, et ühise laua taga arutada keskkonnahoidlike riigihangete temaatikat.
Ligi kahe aasta jooksul ei ole Kanakülla jõe kaldale ehituskeeluvööndisse ebaseaduslikult rajatud puhkekompleksi omanik seaduse rikkumist lõpetanud. Hoolimata Keskkonnaameti korduvatest märgukirjadest, kontrollkäikudest, silmast silma kohtumisel antud selgitustest ja korduvalt määratud sunnirahadest ei ole omanik ebaseaduslikke hooneid likvideerinud ning jätkab nende väljaüürimist. Viimase sammuna...
2022. aasta sügis oli normist pisut soojem ja päikesepaistetki jagus normist pisut enam. Sademeid oli normist vähem ja sügis oli läbi aastate üks kuivemaid.
2022. aasta sügisel korraldatud elanikkonna veebiküsitlusest selgus, et vähemalt 16-aastasest Eesti elanikkonnast 44% teab ja 32% kasutab Maa-ameti kaardirakendust.
Aastatel 2000 − 2017 kahekordistus Eestis jäätmete teke 11,6 miljonilt tonnilt 25,2 miljonile tonnile. Selle ühe põhjusena võib välja tuua põlevkivitööstuse jäätmete mahu suurenemise. Teiseks paistab silma kodumajapidamises tekkivate jäätmete hulga järjekindel kasv.
Neli aastat tagasi alguse saanud suur jääkreostuse likvideerimise projekt Purtse jõe valgalas jõudis lõpule. Järgmisena soovib Keskkonnaministeerium korrastada Kiviõli kraavi ja Erra jõe 2,7 km pikkuse lõigu.
Riigi Kinnisvara korraldas aasta alguses konkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuse fuajeesse. Rekordilise 71 kavandi seast võitjaks valitud Tiina Sarapu klaasikunstiteos „Ilm ja maa“ on hoonega samaaegselt valminud.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 5. novembril taotlusvooru vee-ettevõtluse reformi elluviimist toetavateks arendusteks ja uuringuteks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkondade ühinemistegevusteks. Veereform on vajalik, kuna Euroopa Liidu ligi kaks aastakümmet kestnud toetusperiood Eesti veemajandusele on lõppemas.
Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.
Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanek 2026. aasta optimaalseks uuendusraie pindalaks RMK hallatavates metsades on 8410 hektarit. Enne, kui ettepanek jõuab energeetika- ja keskkonnaministri lauale otsustamiseks, läbib see kooskõlastuse Keskkonnaagentuuriga.