Eestis on põhjavee seiret paljudes kaevudes teostatud juba nõukogude ajast. 1958-st aastast algas kompleksne Eesti territooriumi geoloogilis-hüdrogeoloogiline kaardistamine, mille käigus rajati järgmistel aastakümnetel suur hulk uuringu puurauke. Põhjavee seisundi uurimist alustati Eesti Hüdrogeoloogia Jaamas vastavalt pikaajalisele projektile, mis kinnitati 1960. aastal. 1960-ndatest algavadki meie tänapäevase põhjavee seirevõrgu kõige vanemad andmeread. Seire vaatlusvõrk on olnud läbi ajaloo erineva mahuga – 1961. aastal oli võrgus 215 vaatluskaevu, 1990. aastal 760 vaatluskaevu.
Alates 1990. aastast muutusid põhjaveeseire pidamise alused taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Üleminekuperioodil põhjaveeseire praktiliselt katkes. Veehaarete seiret pidid korraldama vee-ettevõtted, kaevandusveega seotud seiret – kaevandused ja karjäärid ning seiret reostusobjektidel – sellega seotud ettevõtted. Taasiseseisvunud Eesti riiklik seireprogramm toimub alates 1995-ndast aastast, mis on tänasel kujul aset leidva põhjavee seire alguseks. Põhjavee seiret on mõjutanud nii Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivi (VRD), kui põhjavee direktiivi üle võtmine, millega algatati Eestis põhjaveekogumite moodustamise protsess (esimesed põhjaveekogumid kinnitati 2004. aastal, viimati uuendatud 2019. aastal). Raamdirektiivi kohaselt peab seire andma ülevaate kõikide põhjaveekogumite kohta igas Eesti valgala piirkonnas. VRD kohane Eesti põhjaveekogumite hindamise ja läviväärtuste määramise metoodika töötati välja 2013. aastal (täiendati 2019. aastal Eesti Geoloogiateenistuse poolt) ning selle põhjal hinnatakse iga 6 aasta tagant põhjaveekogumite seisundeid (2014 ja 2020). Seoses Euroopa Liidu nitraadidirektiivi üle võtmisega on Eestis põhja- ja pinnavee kaitseks moodustatud intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnanõuded ja piirkonnas teostatakse alates 1995. aastast nitraaditundliku ala (NTA) seiret.
Põhjaveekogumite seire aruanne
UUS! 2022. aasta põhjaveekogumite seire aruanne on leitav siit.
Seiretöö teostamise aluseks on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt teostatud seire andmed, mis on avalikustatud keskkonnaseire infosüsteemis KESE.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas. Põhjaveetaset mõõdetakse kas käsitsi elektrilise mõõdulindiga või automaatse veetasemeanduriga.
Aastal 2022 oli põhjavee keemilise seisundi seirevõrgus 240 seirejaama, põhjaveeproov füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate määramiseks võeti valdavalt suvise madalvee ajal. Lisaks põhjavee üldkeemilistele näitajatele analüüsitakse vastavalt rotatsioonile ka ohtlike ainete sisaldusi põhjavees.
Põhjaveekogumite koguseline seisund on 2022 aasta veetasemete järgi Eestis on stabiilne. Vajalik on jälgida eeskätt suurema veevõtu mõju rannikupiirkondades, tiheasustusalade veevõttu sügavatest Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtidest ja põlevkivikaevanduste veekõrvalduse mõju.
Põhjaveest määratud keemiliste elementide sisaldus jäi enamikus põhjaveekogumites normi piiresse. Osades seirekaevudes esines näitajate mõõdetud väärtustele kehtestatud piirväärtuse/läviväärtuse/ künnisarvu/piirsisalduse ületusi. Ohtlike ainete ületustega paistavad silma kaevandamisest mõjutatud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumid. Lisaks esines ohtlike ainete ületusi maapinnalähedastes põhjaveekihtides.
Põhjavee koguseline ja keemiline seisund Eestis on endiselt enamikes piirkondades hea ja stabiilne. Hoolikalt tuleb ka edaspidi jälgida suuremat veevõtu mõju ranniku- ja kaevanduspiirkondades ja ohtlike ainete sisaldusi Ida-Virumaal ja maapinnalähedastes põhjaveekihtides.
- 2021. aasta põhjaveekogumite seire aruanne
- 2020. aasta põhjaveekogumite seire aruanne
- 2019. aasta põhjaveekogumite seire aruanne
- 2018. aasta põhjaveekogumite seire aruanne
Nitraaditundliku ala seire aruanded leiab KESE infosüsteemist.