Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti õhusaasteainete heitkogused aastate jooksul

Väljaanded & ülevaated
Välisõhk

tehas, korstnad, poolkoksimäedVälisõhu valdkonnas antakse iga-aastaste väljaannetega ülevaade riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest ja nende suundumustest. Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes.

Paikseks heiteallikaks on püsiva asukohaga üksik heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp. Paiksete heiteallikate heitkoguste andmed pärinevad iga-aastastest aruannetest, mida heiteallikate valdajad (ettevõtted) esitavad läbi veebipõhise infosüsteemi. Välisõhu saastamisega seotud tegevuste kohta esitavad aruande ettevõtted, kellel on õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba. Heiteallikate valdajad leiavad heitkogused otseste mõõtmiste, Keskkonnaministri määrustena kinnitatud või Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud arvutuslike metoodikate alusel.

Hajusheiteallikate heitkogused on arvutatud statistiliste andmete ja eriheidete (heitkogus toodangu või energia ühiku kohta) alusel, kasutades Euroopa Keskkonnaameti ühtlustatud metoodikaid. Hajusheiteallikas on väike aruandluskohustuse alla mittekuuluv paikne heiteallikas ja teatud suuremat pindala kattev heiteallikas (põllumajandus, liikuvad heiteallikad, kodumajapidamised). Liikuvad heiteallikad on maantee-transport, raudtee-, lennu- ja siseriiklik meretransport, samuti tööstus- ning põllumajandusmasinad. Maanteetranspordist välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused on arvutatud Euroopa Keskkonnaameti ühtlustatud COPERT 5 mudeli abil. Teistest liikuvatest heiteallikatest tekkivate saasteainete heitkogused arvutatakse kasutatud kütuse koguse ja eriheidete alusel.

Heitkoguseid on hinnatud järgmiste õhusaasteainete osas:

  • Lämmastikoksiidid (NOX), vääveldioksiid (SO2), ammoniaak (NH3), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ-d), süsinikmonooksiid (CO), osakesed summaarselt (TSP): 1990–2020;
  • Peenosakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5), tahm ehk must süsinik (BC): 2000–2020;
  • Raskmetallid (Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Se, Zn): 1990–2020;
  • Püsivad orgaanilised saasteained (POS-id): 1990–2020.

Andmed näitavad, et peamiste õhusaasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990-2020 vähenenud märkimisväärselt. Vaata lähemalt värskeimast väljaandest.

Väljaanded

Vaata lisaks

Siseriiklikud ülevaated

2019

2018

2017

2016 

2015

2014 

2013

2012 

2011

2010

2009

2008

2007

2006

2005

2003

2002

2001

Rahvusvahelised ülevaated

Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsioon (LRTAP) aruanded

ARHIIV

 

Teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi aruanded

Suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise direktiivi aruanded

Avalikud päringud