Kui suur on Eesti metsamaa pindala?
Kogu metsamaa pindala arvutamiseks on mitu võimalust. Eestis kasutatakse selleks statistilise metsainventuuri (SMI) andmeid. SMI üheks peamiseks eesmärgiks on koguda infot metsa kui ressursi kohta, mida oleks võimalik kasutusse võtta ehk majandada puidu varumise eesmärgil.
Tuginedes SMI-le on 2023. aasta seisuga metsamaa pindala 2 325 000 ha ehk 51,3% Eesti maismaa pindalast1.
Oluline teada:
↟↟ SMI mõõtmisalad (u 4000 ala) paiknevad üle Eesti ning hindamist tehakse välitööde käigus;
↟↟ hinnang antakse viie aasta mõõtmise keskmisena;
↟↟ SMI andmed esitatakse koos statistilise veaga. Metsamaa pindala hinnangu suhteliseks standardveaks on ±1,2%;
↟↟ Eesti metsamaa definitsiooni järgi loetakse metsaks ala, mis koosneb metsa korraldamise juhendis2 määratud puuliikidest ja mille liituvus on vähemalt 30%;
↟↟ Eesti metsa definitsioonile vastavate hinnangute andmiseks on parimaks andmestikuks SMI.
Kui suur on kaitsealuse metsamaa pindala?
Kaitsealuse metsamaa pindala arvutamiseks on erinevaid võimalusi, olenevalt eesmärgist võib kasutada nii SMId kui Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK) andmeid. ETAK sobib hinnangu andmiseks väiksemal pindalal (nt maakonna või kohaliku omavalitsuse tasand). Samuti siis, kui hinnatav ala on väike või ei paikne ühtlaselt (nt reservaadid). SMI-d on mõistlik kasutada üle-eestiliste suuremate jaotuste hindamiseks, seetõttu jaotataksegi hinnangute andmisel metsamaa kaitsekategooria ainult kolmeks (majandusmets, kaitsemets, range kaitsega mets). Kaitsealuse metsamaa arvutamisel on otstarbekam kasutada ETAK andmestikku.
Tuginedes ETAK andmetele on 2023. aasta seisuga kaitsealuse metsamaa pindala 467 003 ha ehk 19,9% kogu metsamaast.
Oluline teada:
↟↟ ETAK andmestik on kaardiandmestik, kus maa jaguneb erinevateks kõlvikuteks (nt metsamaa, rohumaa, haritav maa, elamumaa jne);
↟↟ kuigi ETAK-i andmed esitatakse ilma statistilise veahinnanguta, ei tähenda see seda, et viga null oleks. Andmeid ajakohastatakse jooksvalt, kuid vanimad andmed on aastast 19963;
↟↟ ETAKi metsamaa ei vasta Eesti metsa definitsioonile (probleemiks on soo- ja rabametsade, põõsastike ning metsastuvate alade hindamine). ETAKi metsa kõrgus algab neljast meetrist;
↟↟ ETAK andmestikes võib esineda vigu (nt metsamaaks määratud ala on reaalsuses hoopis rohumaa ja vastupidi jne);
↟↟ arvestatud on metsamaid, mis jäävad kinnitatud kaitstavatele loodusobjektidele. Nendeks on: kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Kui suur osa metsast on range kaitse all, kus metsamajandamine puidu varumise eesmärgil on välistatud?
Tuginedes ETAK-i andmetele on 2023. aasta seisuga range (reservaadid ja sihtkaitsevööndid) kaitse all 11,1% metsamaast ehk 260 560 ha.
SMI andmeid kasutades on võimalik eristada reservaadid ja sihtkaitsevööndid, kuid peamiseks eesmärgiks on tuua välja alad, kus metsamajandamine puidu varumise eesmärgil on välistatud. SMI kohaselt jääb reservaatidesse ja sihtkaitsevöönditesse 11,7% metsamaast ehk 272 487 ha. Lisades juurde muud piirangud, siis võib öelda, et 18,1% kogu metsamaal on metsa majandamine puidu varumise eesmärgil välistatud.
Oluline teada:
↟↟ mõiste „range kaitse“ on ETAK ja SMI puhul erineva tähendusega;
↟↟ range kaitse ETAK analüüsi tähenduses on looduskaitseseaduse mõistes range kaitsega alad nagu reservaadid ja sihtkaitsevööndid ning kasutatud on üksnes kinnitatud alasid;
↟↟ range kaitse SMI tähenduses on alad, kus metsamajandamine puidu varumise eesmärgil on välistatud. Need alad on reservaadid (sh projekteeritavad), sihtkaitsevööndid (sh projekteeritavad), I kategooria liikide elupaigad, vääriselupaigad (riigimaal ning eramaal lepinguga), riigimaal (RMK hallatavad) Natura metsaelupaigad;
↟↟ ETAK analüüsi eesmärk on hinnata, kui palju metsamaad jääb kaitstavatele loodusobjektidele4;
↟↟ SMI analüüsi eesmärk on hinnata, kui suurel alal on metsamajandamine puidu varumise eesmärgil välistatud.
Kui suur osa erametsast on range kaitse all, kus majandustegevus on täiesti välistatud?
Tuginedes ETAK-i andmetele on 2023. aasta seisuga 2,2% ehk 25 146 ha erametsast range kaitse all (reservaadid ja sihtkaitsevööndid).
On võimalik kasutada ka SMI andmestikku, selle kohaselt jääb reservaatidesse ja sihtkaitsevöönditesse 2,2% erametsast ehk 25 178 ha. Lisades juurde muud piirangud (vt eelmist vastust), siis võib öelda, et 4,7% erametsast ehk 53 200 ha jääb aladele, kus metsa majandamine puidu varumise eesmärgil on välistatud.
Kuidas jaguneb kaitstava metsamaa pindala erinevate maaomandite lõikes (ETAK analüüs)?
| Eramaad (pindala, ha) | Muu*, sh riigimaad (pindala, ha) | Kõik kokku (pindala, ha) | |
| Reservaat | 0 | 3 033 | 3 033 |
| Sihtkaitsevöönd | 25 146 | 232 381 | 257 527 |
| Piiranguvöönd | 69 850 | 102 802 | 172 652 |
| Muu kaitsekord (hoiualad ja lõheliste kudemis- ja elupaigad) | 16 042 | 17 749 | 33 791 |
| KOKKU | 111 038 | 355 965 | 467 003 |
* Muu omandivorm – munitsipaalomand, kinnistamata, avalik-õiguslik omand, segaomand
1Eesti maismaa pindalana on kasutatud 4 533 993 ha ning siia on arvestatud ka siseveekogud, sh Peipsi ja Võrtsjärv.
2https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023033
3https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Topokaardid-ja-aluskaardid/Eesti-pohikaart-1-10000/Ajakohasus-p5.html
4Looduskaitseseadus § 8 (https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023008)